3

Erkki Bahovski: Soome valib presidenti uues julgeolekuolukorras

Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.

Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.
Sel pühapäeval peetakse Soomes presidendivalimised, mille võidab ülima tõenäosusega praegune president Sauli Niinistö.

Niinistö võib võita juba esimeses voorus. Ometi seostuvad Soome presidendivalimistega mitmesugused varjundid, mida tasuks tähele panna. Esmalt klassikaline tõdemus, et demokraatlikus poliitikas peavad olema valikud ja keegi ei saa olla ainuvalitseja. Nii oli toetus ühe küsitluse järgi Niinistöle eelmise aasta lõpu poole 80 protsenti, kuid see on hakanud langema. Alma Media küsitlused on näidanud, et toetus Niinistöle on langenud umbes kuu ajaga üle kümne protsendipunkti. Kui 2017. aasta detsembris toetas praegust presidenti 70 protsenti, siis selle aasta jaanuari keskpaigaks oli see kukkunud 58 protsendile. Langus on seletatav üha ägeneva kampaaniaga, mille käigus on teised presidendikandidaadid tulnud rohkem nähtavale. Eriti suure tõusu on teinud Soome veteranpoliitik Paavo Väyrynen, kes on kasvatanud toetust kahelt protsendilt seitsmele. Populaarsuselt teisel kohal on roheliste Pekka Haavisto 14 protsendiga, kuid kui Väyrynen sama tempoga jätkab, võib ta Haavistole järele jõuda. Kuus aastat tagasi olidki Niinistö ja Haavisto vastamisi teises voorus, kus ülekaalukalt võitis Niinistö. Paistab, et seekord võidab Niinistö veelgi ülekaalukamalt.

Niinistö on olnud Soomele kahtlemata hea president. Tegemist on inimesega, kes suudab suhelda nii USA presidendi Donald Trumpi kui ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Sääraseid inimesi pole maailma riigijuhtide seas just palju, kes kummagagi oleks konfliktivabalt kohtunud. Meenutuseks: Soomes on presidendil erinevalt näiteks Eesti omast ka reaalset võimu, eriti välispoliitikas. Seega loeb Niinistö käitumine päris palju.

Teine presidendivalimistega kaasnev varjund on julgeolek. Eks julgeolekuteema käi kaasas pea iga üleriikliku valimiskampaaniaga, kuid Soome puhul teeb selle eriliseks NATO ja Rootsi teema. Presidendikandidaatidest on Soomes NATO liikmesust toetanud vaid endine kommunist ja praegune Rootsi Rahvapartei kandidaat Nils Torvalds. Muidu on NATO debatt Soomes juba aastaid maha maetud, kuid just 2000. aastal, kui seesama Niinistö kandideeris presidendiks saanud Tarja Halose vastu, oli Niinistö see, kes enim NATOst kõneles.

Soome julgeolekupoliitiline käitumine on alati sõltunud Rootsist. Ent viimase suhtumine NATOsse on hakanud muutuma. Rootsi ajalehe Aftonbladeti viimane küsitlus näitas rekordilist rootslaste toetust NATO-le – 43 protsenti, vastu oli 37 protsenti. See tähendab, et enam rootslasi toetab NATO liikmesust. Seevastu näitas Soomes küsitlus, et vaid 26 protsenti toetab Soome NATO liikmesust.

Poliitiliselt on kõik arusaadav – miks peaksid poliitikud tegelema teemaga, mis on meeltmööda vaid umbes neljandikule elanikest. Nii ütlesidki teisipäeval Helsingis Sanomatalos peetud debatil seitse kandidaati kaheksast (v.a Torvalds), et Soome ei astu NATOsse ka siis, kui Rootsi seda teeb. Saame näha, kuid isiklikult arvan, et Soomel läheb NATOga kiireks, kui Rootsi otsustab alliansiga ühineda.

Muidugi, Rootsi ei astu NATOsse kohe. Isegi valitsuse vahetumine pärast valimisi septembris tähendab, et reaalsuseks võib Rootsi NATO liikmesus saada alles kümne aasta pärast. Siis on Soomel juba uus president. Kuid Rootsis on meeleolud liikumas selgelt kaitsekulutuste suurendamise ja NATOga liitumise poole. Senine neutraliteedipoliitika paistab olevat seljataha jäetud.

Rootsi NATO liikmesus tähendab aga, et Rootsi idapiir on ühtlasi NATO välispiir. Just säärast olukorda soovisid soomlased iga hinna eest vältida, kui Soome ühines 1995. aastal Euroopa Liiduga – et Rootsi idapiir ei oleks ühenduse välispiir. Rootsi otsustas Euroopa Liitu astumise varem kui Soome ja siis läkski meie põhjanaabreil kiireks. Mitte miski ei pane mind uskuma, et NATO puhul ei juhtuks sama. Kas Soome tahaks tõesti olla üksinda Venemaa vastas, kui naabrid Rootsi, Norra ja Eesti kuuluksid NATOsse? Valimiste ajal aetud jutt on üks ja tegelik poliitika tegemine teine asi.

Võibolla näemegi Niinistö teist ja viimast ametiaega sellisena, et president, vaadates Rootsis toimuvat, otsustab (taas)elustada ka Soomes NATO debati. Muidugi, erinevalt Rootsist on Soomel umbes 1000 km ühist piiri Venemaaga, kes on ääretult paranoiline igasuguse NATO jutu peale. Aga ignoreerida Rootsis peetavat debatti ja sealseid meeleolusid oleks Soomel väga lühinägelik.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tont
Tont

Kuigi mulle ka meeldiks,et Niinisto võidaks,on Haapsalule kasulikum,kui võidab Haavisto. Sest ta on pede ja paljud soomlased pederiigis elada ei tahaks ning tulevad Haapsalusse elama.

uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Kogu aeg üks sõnakõlks “uus julgeoleku olukord”.Mingit uut olukorda ei ole,on ainult natuke teravam ja siis jälle leevenev.
Ise kogume relvastust vene piiride vahetusse lähedusse ja siis karjume appi !
Kas keegi on üldse vaevunud selgitama mis oli Gruusia sõja,Krimmi annekteerimise ja Ukraina kodusõja tegelikud ja kaudsed põhjused ? On ainult üks versioon mida räägitakse hommikust õhtuni-Putini venemaa agressorlik poliitika.

omg
omg

arvatavasti on enamusel lihtrhaval selge, et vene karuga võib ainult lapsi hirmutada, kui need magama ei taha jääda. Poliitikud, aga seevastu peavad lihtrahvast lollakaks ja ajavad sellist hirmujuttu,eks et ikka raha ja võimu endal juurde saada.

wpDiscuz