Reede keskpäeval saadeti Eesti sõjameeste mälestuskirikust Toris viimsele teekonnale Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja noorte kotkaste auliige erukapten Harald Nugiseks.
„Harald Nugiseksi elutee peegeldab Eesti 20. sajandi keerulist ajalugu – olude sunnil teenis ta võõrriigi relvajõududes, hiljem represseeris Nõukogude okupatsioonirežiimi nii teda kui ka tema lähedasi.
“Harald Nugiseks on elanud pika ja võitlusliku elu ja ta oli õnnelik, et nägi vaba Eestit ja rahvast,” ütles teenistusel kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. „Kaitseliidu ülemana kinnitan, et teeme kõik endast oleneva, et me ei peaks taas nägema Eesti pinnal võõrast okupatsiooni, mis rööviks meie inimeste õnne, elusid ja unistusi.”
Harald Nugiseksi meenutas jumalateenistusel riigikogu liige Annely Akkermann.
Kaitseväelise matusetseremoonia Tori kirikus viisid läbi EELK piiskopEinar Soone ja Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere.
Lahkunu auks oli üles rivistatud Vahipataljoni aukompanii, sõjasangariga jäeti hüvasti aupaukude saatel.
Esindatud olid kõik kaitseliidu malevad, Lääne malevast oli matusel kümmekond inimest, ütles maleva pealik Arnold Juhans.
„Suur ja sõjamehelikult väärikas ärasaatmine,” ütles Juhans.
Malevapealikuna oli Juhans ka sarga juures auvalves ja kõik malevapealikud kandsid sarga kirikust kalmistule vabadussamba juurde, kus lasti aupauke ja asetati pärgi. Vabadussamba juurest saadeti sark ka teele.
„Tori kalmistu ei ole kunagi nii palju rahvast näinud,” vahendas Juhans kalmistul kuuldud kohalike arvamust. Ka kirik oli rahvast puupüsti täis.
Matustel oli ka Eesti Lipu Selts, sinimustvalgetest lippudest spaleer läks kirikust surnuaia väravani.
Kohal oli sõjaväeline eliit ja näha oli ka välismaiseid mundreid, ütles Juhans. Matuselt osalesid peale kaitseliidu ülema veel admiral Tarmo Kõuts, kindral Johannes Kert jt.
Harald Nugiseksi põrm tuhastatakse, urn paigutatakse Tori kiriku seina.
22. oktoobril 1921 Järvamaal sündinud Harald Nugiseks oli sõjaeelses Eesti vabariigis noorte kotkaste Järva maleva liige. Hoidunud
1941. aasta juulis kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse, läks ta sama aasta augustis Saksa sõjaväkke.
1944 osales Nugiseks tõrjelahingutes Narva rindel ja pälvis Vaasa–Vepsküla–Siivertsi sillapea likvideerimisel ilmutatud vapruse
eest Raudristi Rüütliristi. Sõja lõppedes saatis nõukogude võim Harald Nugiseksi Siberisse. Koju Eestisse saabus ta alles 1958.
Pärast Eesti taasiseseisvumist osales erukapten Nugiseks kaitseliidu Pärnumaa maleva tegevuses ja valiti noorte kotkaste auliikmeks.
Harald Nugiseks lahkus meie seast 2. jaanuaril 2014.
Fotod: Heiki Magnus
