Maavalitsus tunnnustas 13 kooli koostöövalmidust

Reedel sai Lääne maavanema tunnustuskirja 13 kooli, kes lubasid kolledži tervisejuhtimise eriala tudengid, maavalitsuse spetsialistid ja kutsekooli toitlustusjuhi oma kooli sööklasse toitu maitsma ja hindama.

Kutsehariduskeskuse toitlustusjuhilt Enna Kallasveelt said  tunnustuskirja Kullamaa keskkool, Lihula gümnaasium, Noarootsi, Nõva, Risti, Martna, Virtsu, Kõmsi, Vatla, Metsküla, Palivere, Kasari ja Uuemõisa kool.

Enna Kallaste sõnul  võiksid koolikokad rohkem koostööd teha, üksteisel külas käia ja miks mitte ei võiks neil olla internetis koht, kus retsepte ja kogemusi vahetada.

Koolisööklad, mida võiks kogemuse mõttes külastada, on Kallasvee sõnul Martna, Vatla, Metsküla ja Kullamaa.

Neis koolides saavad lapsed ise toitu tõsta, söömine on koduses õhkkonnas, ei ole järjekorras seismist, rabelemist ega kiirustamist. Lauad on juba ette kaetud ja toit maitsev.

Kallasvee sõnul võiks koolis pakkuda veel mitmekesisemat toitu. Näiteks kasutatakse vähe  kaunvilju, tangu, tatart, kus–kussi.

Metsküla kooli kokk Ene Ploom ütles selle peale, et lapsed ei armasta kaunvilju, kuigi hernesuppi ta ikka vahetevahel keedab.

„Aga mulgipuder läheb meil hästi,” kiitis Ploom.

Koolitoidu uuringu algatanud Kersti Lõhmus, maavalitsuse sotsiaal– ja tervishoiuosakonna juhataja märkis üllatusega, et laste lemmiktoit on ikka seesama, mis tema kooliajal 30 aastat tagasi — hakklihakaste ja mannavaht.

Enna Kallasvee sõnul näitas koolitoidu maitsmine, et raha ei ole alati määrav. Raha oli ühepalju, aga toit võis olla ühes koolis väga maitsev ja teises mitte nii väga.

Lääne maavalitsuse eestvedamisel tehti Läänemaal esimest korda põhjalik koolitoidu uuring. Uuringut aitasid ette valmistada ja läbi viia Haapsalu kutsehariduskeskus ja Haapsalu kolledž. Uuringus osalemine oli koolidele vabatahtlik, selles osalesid umbes pooled Läänemaa koolid. Uuringu üks osa oli koolitoidu maitsmine.