Silt: koolitoit

[gallery ids="489372,489373,489375,489376,489377,489378,489379,489380,489381,489382,489383,489384,489385,489386,489387,489388,489389,489390,489391,489392,489393,489394,489395,489396,489397"]   Eluaeg praekartuleid armastanud Martna kooli kokk Anne Laur õpetas lapsed tatart ja suppi sööma ning poetab iga toidu sisse oma teist lemmikut: kõrvitsat. Teisipäeva hommikul kell kümme seisab Laur, roosa kokamüts peas, 30-liitrise paja ees ja valmistub suppi maitsma. See on täppisteadus. „Üksi ei saa midagi. Aili, tule!” hüüatab Laur. Aili ehk Aili Randmaaga on Laur koos töötanud ja suppi timminud paarkümmend aastat, aga lihtsamaks pole see läinud. Naised ammutavad lusikaga potist, muigutavad suud ja vaatavad üksteisele tõsiselt otsa. „Tundub, et soola tahaks. Ma ei tea, kas tunnen valesti või,” ütleb Laur. Randmaa noogutab pead. Laur saputab soola. Randmaa segab, mekib ja küsib mõtlikult: „Suhkrut?” Tuuakse suhkrutoos. „Kõige hullem on boršiga – äädikas, suhkur, sool. Kõige raskem supp üldse,” ütleb Laur. Borš suppide supina on mõlema vaieldamatu lemmik. Ja nagu h

Seier näitab peagi 12, Läänemaa ühisgümnaasiumis (LÜG) on mõne minuti eest tund lõppenud. Söökla ukse taga reas seisavad gümnasistid, kes eelistavad vanalinna Coopist saadavale Red Bullile ja jahtunud juusturullile ehtsat toitu. Pealegi tasuta saadavat. Ainult ootejärjekord on kole pikk, paneb närvid proovile ja nii mõnegi kannatus katkeb. Sees hõljub õhus rasva lõhn, pesuvahendi sidrunine aroom ja makaronide keetmisest kerkinud soe aur. See on märk, et söökla on avatud, kokad lõunaunest ärganud ja töö käib. Esimest aastat toitlustab LÜGis Baltic Restaurants OÜ. Kui varasematel aastatel laitsid nii gümnasistid kui ka nii mõnigi pedagoog siinse toidu mekki, siis praegu levivad kuuldused, e