Heino Tamm kirjutab tänases Lääne Elus, mis tema meelest võiks linna valitsemises paremini olla. Et Haapsalu kultuurisuve tippaeg on käes, võiks veidi ka linna kultuuripoliitika üle aru pidada.
Haapsalu linnavalitsus on kultuuriüritusi jõudumööda toetanud ja seda tuleb hinnata. Mitte igal pool ei saa korraldajad öelda, et linn on neid 20 aastat järjest toetanud. Rahalise toe kõrval on tähtis ka moraalne tugi, et korraldajad tunneksid ennast oodatuna ja et nende tööd hindavad mitte ainult kuulajad–vaatajad, vaid ka linnajuhid. Töö, mida näiteks vanamuusikafestivali korraldaja Toomas Siitan või klaasipäevade korraldaja Kai Koppel oma muu töö kõrval teevad, ei paista välja, aga nii esindusliku seltskonna Haapsallu toomine ei ole lihtne. Väsivad nemad, hääbuvad ka need ettevõtmised Haapsalus.
Linnavalitsuse võimuses on luua sellistele inimestele võimalikult soodsad tingimused. Kas või nii, et eri tüüpi üritused ei satu ühele ja samale ajale, et varakult on teada, mis üritus mis ajal toimub, et väljakujunenud aegu ei tõsteta mõne teise ürituse pärast ringi. Et oleks linnavalitsusel selge kultuuripoliitika, mida kõik teavad ja millest kinni peetakse. Et oleks teada, millist tüüpi rahvast me oma linna tahame ja kui suure hulga suudame vastu võtta, nii et külalised on rahul ja linlased ise jäävad ellu.
Heino Tamm võiks selle riigipööramisega kõigepealt enda erakonna seest pihta hakata. Aga alles siis kui kui kõik eesti maavarad on välismaalastele maha müüdud, hakatakse uurima meie poliitikute piiratud vaimuvarasid.