Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse ekspert Silvia Lotman kirjutab Eesti Päevalehes, et põllumajanduse toetamiseks mõeldud maksumaksja raha peaks aitama arendada kestvat toidutootmist ning säilitada põllumajanduskeskkonda ja maal elavate inimeste elukvaliteeti.
Põllumajandusminister on öelnud, Euroopa Komisjoni pakutud seitsmeprotsendiline “rohestamine” ei täidaks Eestis oma eesmärki; peaminister on öelnud, et Eestis ei ole põllumajanduse rohestamine aktuaalne.
Eluslooduse seire näitab tegelikult, et on põhjust teisiti arvata, kirjutab Lotman.
Eesti keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et kõige tõhusam viis on ELi tasemel suunata otsetoetuste „rohestamiseks” ette nähtud raha (30% otsetoetustest) maaelu arengukava eelarvesse põllumajanduse keskkonnameetme tugevdamiseks. Põllumajanduse keskkonnameede võimaldaks maksta tootjatele, kes ei tapa mürkidega mesilasi, ei reosta väetistega veekogusid ja harivad põlde linnusõbralikult.
Keskkonnaühendused leiavad, et maaelu arengukava kaudu on kindlasti vaja toetada ka kaitsealadel ja Natura 2000 aladel tegutsevaid inimesi, kes aitavad oma keskkonnasõbraliku majandamisega hoida siinset loodust.
Täismahus lugu saab lugeda Eesti Päevalehest.
Täiesti õigus Silvia! Seni räägib Keskkonnamet inimesega keeldude ja käskude keeles ajades seadusest näpuga järge nägemata inimest looduse keskel.