Vabariigi aastapäeva tähistamine Haapsalus

Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistati Haapsalus kontsertjumalateenistusega Jaani kirikus ja miitinguga Lossiplatsil.

Kontsertosa sisustasid kirikus Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi noored Kadri Kelneri juhatusel.

Wiedemanni gümnaasiumi õpilane Hanna-Riina Klaos kandis ette oma kõne “Minu Eesti”, mis pälvis Heino Noore kõnekonkursi ühe peapreemiatest. “Minu Eesti on väike, aga samas väga suur,” ütles Klaos, kutsudes enne välismaad avastama minemist käima läbi Eesti kaunid paigad ja lubades oma lastele ja lastelastele õpetada eesti keelt, sõltumata sellest, kus maailma otsas nad parasjagu viibivad.

Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid esitas kolm demokraatiat ja autokraatiat puudutavat tsitaati Anton Hansen Tammsaare 1934. aastal avaldatud esseest. “Mida rohkem meil on demokraate, seda õnnelikum on Eesti,” ütles Karilaid.

Vabadussõjas langenute mälestussamba juures toimunud tseremoonial osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad.

Maavanem Innar Mäesalu esitas esimese salmi laulust “Jää vabaks, Eesti meri”, lisades, et need neli laulurida olid need, mis aitasid läbi rasketest aegadest.

Lääne praost Tiit Salumäe meenutas 23 aasta tagust aega, mil 24. veebruari varahommikul õnnistas ta sisse esimese Haapsalu linna sinimustvalge lipu, mis heisati endise raekoja ette. Tol ajal oli Eesti veel võõra võimu all ja Haapsalu vabadussõjas langenute mälestusamba taastamiseni jäi veel viis aastat.

Salumäe sõnul on oluline vabariigi aastapäeval meenutada ajaloo sõlmpunkte. Ta ütles, et meie riik sündis nagu ime, aga seda mitte tühjalt kohalt – meie esivanemad on läbi aegade kandnud iseolemissoovi. “Salamisi kanti usku vabariiki ka okupatsiooniaegadel,” rääkis praost.

Ta rõhutas sisemise vabaduse ja aususe vajadust ka rasketes tingimustes, mõistes hukka oma tegude vabandamist raskete oludega. “Meil on üks kodumaa, meil pole vaja kuhugi minna, vaid tuleb jääda seda maad ehitama,” ütles Salumäe.

Kaitseliidu Lääne maleva pealik Arnold Juhans tuletas kokkutulnutele meelde, et oma riik pole õnn, vaid ka vastutus. “Aitäh kõigile neile, kelle jaoks pole Eesti riik ainult äriprojekt, vaid õnn ja rõõm,” rääkis Juhans.

Tema sõnul võiks iga inimene kord aastas mõelda, mida ta saab teha oma riigi heaks – need võivad olla väikesed asjad nagu lubaduste täitmine ja lähedaste armastamine. “Kaitseme oma riiki nii vaenlaste kui ka lolluste ja halva eest,” kutsus ta üles.