Haapsalu linnavalitsus taotleb volikogult luba võtta 15 aastaks ligi kolm miljonit eurot laenu ja refinantseerida sellega seitse varasemat laenu.
Haapsalu linnal on kokku kaheksa pikaajalist pangalaenu, mille jääk on selle aasta lõpuks peaaegu viis miljonit eurot.
Kuus laenu lõpevad viie lähima aasta jooksul, kahe tagasimaksmiseks on aega vastavalt 2020. ja 2024. aastani. Kõige kauem ongi aega maksta kultuurikeskuse remondiks võetud suurt, ligi kahe miljoni eurost laenu.
Linnal on pankadega kokkulepe, et laenude põhiosa sel aastal tagasi ei maksta, see osa jagatakse järgmiste aastate peale. See samm andis võimaluse teha vajalikud investeeringud ja tagada jooksvad majandamiskulud tingimustes, kus eelarve tulu oluliselt vähenes, seisab volikogule esitatud eelnõu seletuskirjas.
Praeguseks on selge, et ka tuleval aastal on linnal raske laenusid tagasi maksta. Tuleval aastal peaks linn tasuma 760 000 eurot laenu ja 133 000 eurot intressi ehk kokku ligi 900 000 eurot. Selle summa ringis tuleks linnal laenu ja intressi maksta aastani 2015, alles siis kukub tagasimakse 300 000 eurole ja mida aasta edasi, seda väiksemaks summa läheb.
Et linn saaks areneda ja oma kohustusi täita, tahabki linnavalitsus vähendada laenu põhiosa tagasimakseid.
Kui linnal õnnestub seitse laenu refinantseerida ja tagasimakseid 15 aastaks ehk aastani 2026 hajutada, väheneb laenu põhiosamakse koos intressimaksega ligi 400 000 euro võrra, nii et tulevast aastast kuni aastani 2018 tuleks linnal laenu tagasi maksta poole miljoni euro ringis.
Tagasimakse hüppab üles 2019, mil laenu ja intressi tuleb maksta üle 1,5 miljoni euro.
Laenu refinantseerimine toob kaasa suurema intressikulu, sest praegune intressimäär on kõrgem kui headel buumiaastatel sõlmitud lepinguil. Uue laenukoormuse arvestus on tehtud koguintressiga 3,2%.
Ma korraks vaatasin linnavalitsuse kodulehel laenude refinantseerimise eelnõu. Tänu sellele, et laene tuleb refinantseerida, kasvab eeloleva kaheksa aasta jooksul intressimakse kokku 234 000 eurot. Kui arvestada seda, et 2018 tuleb laenude jääk veelkord refinantseerida, siis tulevad veel lisaintressid. Kokkuvõttes kasvab lisakulu umbes 300 000 euroni.
Mida nendest numbritest järeldada? Linna vastutustundetu laenupoliitika läheb päris kalliks maksma. Ühe lasteaia eelarve on tänavu keskmiselt umbes 260 000 eurot.
Tere Haapsalu inimene. Kuigi olen ise Haapsalust olnud mõnda aega ära, soovin Hr. Urmas Sukles’ ele edu ja vastupidavust Haapslu linna juhtimisel.
Päikest ja positiivsust soovides teile.
NB! Urmas jõudu Sinule.
Lugupeetud Lääne Elu. Palun kontrollige, kas Karnau on ikka selle kommentaari kirjutanud. Ma ei suuda kuidagi uskuda,et selle teksti on kirjutanud Postimehe majandusajakirjanik .
Võõra nime all kommenteerimist Lääne Elu heaks ei kiida. Kontrollisime – kõne all oleva kommentaari kirjutas siiski Andrus Karnau.
Lääne Elu
Need laenud on ammu juba võetud. Täna naudime universaalhalli, kultruurimaja ja promenaadi hüvesid. Kui Haapsalu oleks tahtnud teha “ansipit” ja “Ligi”, siis peaks täna kärpima sotsialvaldkonda või haridust. siinsed pahandajad ei näita ühtegi kuluartklit, mida võiks koondada. Või lammutame promenaadi maja ja siis saame raha ka tagasi… 🙂 sotsidel pole aga kunagi olnud ühtegi sisulist ettepanekut. vähemalt Eestis mitte.
Teeme Kreekat? Sukles kytab hästi. Kas selle raha eest saab jälle yhe klaasriidest karu?
haapsalu linnal on teie poolt valitud otsustajaks volikogu – need on teie valitud otsused
eks loomulikult tahtakse siis ju ühineda, see superdemagoog võiks ikka kütteperioodi alugusest peale katlamaja ümber toimetada,
siin ka otepää näide, kes viitsib lugeda
http://www.valgamaalane.ee/408355/otepaa-valla-elanikud-algatasid-ootamatu-eelnou/
Ei mingit uut laenu artiklis kirjeldatud tingimustel. See laenamise mõte tähendab, et pärast seda linnavalitsust tulgu või veeuputus.
süüdimatu tegu on lükata laenu koormus edasi praeguse heaolu nimel, selline Kreekat tegemine peaks muutuma poliitilisest vastutusest kriminaalseks vastutuseks siis hakkaks midagi muutuma.