Riigikontrolli järelauditist selgub, et Rannarootsi muuseum on Eesti väikseim riigimuuseum, kuhu on omanik ka kõige vähem investeerinud. Läänemaa muuseum on aga üks suurima külastatavusega maakonnamuuseume.
Riigikontrolli koostatud „Muuseumivarade arvestuse, säilimise ja kasutamise järelaudit” analüüsib muuseumite arengut aastail 2005–2010. Auditist selgub, et selle aja jooksul on Eestis tegutsevate riiklike muuseumide tegevusnäitajad (külastatavus, näituste arv, inventuuride tegemine, säilitustingimused jm) paranenud, kuigi kitsaskohti on endiselt.
Läänemaal tegutseb kaks riigimuuseumi: Rannarootsi ja Läänemaa muuseum, mida mõlemat on ka auditis nimetatud.
Rannarootsi muuseum on oma kuue töötajaga 28st riigile kuuluvast muuseumist väikseim. Muuseum on 2005–2011 saanud riigilt ka kõige vähem investeeringuid, vaid 9900 krooni. Võrdluseks on suurima investeeringu saanud Eesti Meremuuseum (350 mln kr), kus ehitati vesilennukite angaarid, ekspositsioon ja eksponaatlaevade sadam.
Läinud kevadest Rannarootsi muuseumi juhtiv Ülo Kalm ütles, et see on seletatav muuseumi omandiküsimusega. „Meie kinnistu oli eraomandis ja sinna polnud võimalik taotleda ei projekti– ega investeeringute raha,” selgitas ta.
Oma väiksusele vaatamata on Rannarootsi muuseumi võimekuselt iga tegevuskuluks kulutatud krooni omatuluna tagasi teenida riigimuuseumitest kuuendal kohal. Ülo Kalmu sõnul oli Rannarootsi muuseum eelmisel aastal Eesti muuseumidest senim omatulu kasvatanud muuseum ja tänavune aasta ei tohiks kehvem tulla. Põhjuseks pidas ta uusi ettevõtmisi, mida muuseum külastajaile pakub.
Kalm ütles, et kuigi tibude lugemise aeg tuleb aasta lõpus, on juba praegu näha külastatavuse kasvu ja ka rühmakülastuste arv on silmnähtavalt kasvanud.
Külastajate arvu poolest on teine maakonnas tegutsev riigimuuseum — Läänemaa muuseum — maakonnamuuseumite seas juhtival kohal, jäädes alla vaid Saaremaa muuseumile.
Läänemaa muuseumi külastatavus tegi suure hüppe pärast Iloni Imedemaa valmimist. Kui 2005. aastal oli Läänemaa muuseumil üle 7800 külastaja, siis 2010. aastal juba kolmkorda rohkem.
Riigikontrolli auditi koostajad leiavad Iloni Imedemaad näiteks tuues, et muuseumid, mis suudavad eristuda ja millegi ainulaadsega silma paista, on ka külastajate hulgas populaarsemad.
Kohusetäitjana Läänemaa muuseumi juhtiv Ülo Kalm ütles, et Iloni Imedemaa tegevuskeskuse tõttu domineerivad muuseumi külastajate hulgas pered ja lastega sõpruskonnad.
Tegevuskeskuse avamisega suurenes Läänemaa muuseumi tegevuskulu, kuid võimekuselt tegevuskulu omatuluna tagasi teenida on Läänemaa muuseum Rannarootsi muuseumist edukam, olles Eesti riigimuuseumitest neljandal kohal.
