Silt: Rannarootsi muuseum

Rannarootsi muuseumi pere sõitis koos rannavaiba koopiaga neljapäeval Leedu pealinna, et panna vaip Vilniuse vanalinnas asuvas Adomas Mickevičiuse nimelises raamatukogus kaheks nädalaks näitusele. Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul on näitusele kaasa võetud ainult rannavaiba järg ehk Eestis ja Rootsis tikitud viie meetri pikkuse vaiba koopia. „Pakkusime küll, et võtame kõik 30 meetrit kaasa, aga saan aru, et nii pikk vaip ei oleks ära mahtunud,” rääkis ta. Näituse Leedu-poolne korraldaja on Leedu eestlaste seltsi esimees Liia Urman, kellega Kalm kohtus mullu kultuuriministeeriumi väikerahvaste delegatsiooniga Vilniuses käies. „Suvel võttis Liia ühendust ja pakkus, et võiks Vilniuses näituse avada,” rääkis Kalm. Lisaks rannavaibale võttis muuseum Vilniusesse kaasa ka mõ

[gallery ids="476460,476459,476458,476457,476456,476455,476454,476453"]   Laupäeval rannarootsi muuseumis avatud näitus juhatab külastaja läbi Eesti vanima, tänaseni seilava kaljase Hoppet saja-aastase ajaloo. Sada aastat tagasi Spithamis rannarootslaste ehitatud kaljas Hoppet polnud mõeldud kestma aastakümneid, kuid sellegipoolest on see nüüd ainus enne teist maailmasõda Eestis ehitatud purjelaev, mis siiani seilab. „Hoppetit ehitades ei teadnud keegi, kui väärtuslikuks ta kunagi muutub nii eestirootslastele kui ka Eesti merendusele,” ütles Alar Schönberg, kes on koos Jorma Fribergi ja Göran Hoppega näituse kokku pannud. Schönbergi sõnul ehitati Hoppet töölaevaks, nagu sajad või tuhanded sarnased alused, mõeldud kestma paarkümmend aastat. „Sellised töölaevad olid nagu tänapäeva rekad, sest toonane maantee oli meri,” sõnas ta. 40 aastat vedaski Hoppet meritsi kõikvõimalikku kaupa alates liivast, kruusast ja küttepuudest kuni vilja ja suhkrupeedini välja. Segadus sünnipäevaga Rannarootslane Mattias Schönberg ehitas Hoppeti 1925.–1926. aastal Spithami rannas. Sellest laevaehitusest on näituselegi jõudnud paar pilti. „Arvata võib, et täna sada aastat tagas

[gallery ids="475711,475712,475713"]   Rannarootsi muuseum saab suve lõpuks uue katuse, mis muudab muuseumi soojapidavamaks. „Pärast jaanipäeva tuleb plekksepp,” ütles muuseumi juht Ülo Kalm. Selleks ajaks on Kalmu sõnul ehitajal, Sumer Ehitus OÜ-l plaanis korda teha ja soojustada katusealune. Kalm ütles, et pärast remonti on muuseum talviti soojem ja suvel jahedam ning loodetavasti on küttearved väiksemad. „Jääpurikaid enam ei tule, muidu pidi talviti iga päev suuri purikaid murdma, et oleks ohutu,” ütles Kalm. Katuseremonti rahastab kultuuriministeerium. Remont läheb maksma 76 000 eurot, summale lisandub käibemaks. Tööd peavad tehtud olema augusti lõpuks.

[gallery ids="475422,475423,475424,475425,475426,475427,475428,475429,475430,475431,475432,475433,475434,475435"]   Rannarootsi muuseum pidas laupäeval tuulekalapäeva. „120 kilo sokutasin ahju,” ütles Rannarootsi muuseumi juht Ülo Kalm laupäeva keskp

[caption id="attachment_400010" align="alignnone" width="2000"] Tuulehaug. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Täna keskpäevast kutsub rannarootsi muuseum Haapsalus tuulekalapäevale. Rannarootsi muuseumi juht Ülo Kalm ütles, et ahjud pannakse huugama juba kell kaheksa hommikul, et keskpäevaks tuulekala valmis oleks. Neljaks tunniks suitsu läheb 120 kilo tuulehaugi. Tavapärane kogus on 100–150 kilo. „Kui 150, siis peaksime ühe ahjutäie tegema eelmisel

[caption id="attachment_472381" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm on kohtunud Rootsi kuningaga kokku viiel korral. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseum tähistab täna väikese näituse ja tordisöömisega Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi 80. sünnipäeva. Selleks puhuks on muuseumi direktor Ülo Kalm muuseumi kogudest otsinud välja kuningast ja temast perest jutustavad raamatud ja ajalehed, mis kajastavad kuninga ja kuninganna Silvia visiite Läänemaale 1992. ja 2002. aastal. Samuti on väljas eestirootslaste kõrgeim autasu, Pöhli medal, mis 2016. aastal anti ka kuningale ja mille Kalm aasta hiljem ise kuningale üle andis. Täna 80. sünnipäeva t

[caption id="attachment_471771" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseum otsib laadale räime. Foto: Andra Kirna[/caption] Laupäeval kell 12–15 toimub rannarootsi muuseumis taas traditsiooniline Vanasadama turg, kus kauplejad müüvad toidukraami, aga ka käsitööd. Vanasadama turu lahutamatu osa on alati olnud muuseumipere enda pakutav suitsukala. „Meil on aga räimega natuke keeruline. Muidu olnud traditsiooniliselt kevaditi jääräime,” nentis muuseumi direktor Ülo Kalm. Ta oli mitmelt poolt uurinud, kas värsket räime on saada – aga paljudel kalu

[caption id="attachment_471222" align="alignnone" width="1920"] Nüüd Haapsalus elav Tetjana Tovstokora on üks 11 naisest, kelle sõjakogemused on raamatusse jõudnud. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Rannarootsi muuseumis esitleti raamatut „Elamine kõigest hoolimata”, mis võtab kokku 11 Ukraina naise kogemused sõjast aastatel 2014–2022. Esitlusel rääkis enda loo nüüd Haapsalus elav Tetjana Tovstokora, kes on terve elu õpetanud koolis ukraina keelt ja kirjandust. „Okupatsioon on siis, kui sul ei ole õigust elada,” alustas Tovstokora okupatsiooni kirjeldamist. Ja jätkas, et okupatsioon on siis, kui tänaval kõndides peab olema valge lint käe ümber, kui ei ole süüa ega ravimeid, käivad läbiotsimised ja elada tuleb keldris. „Sa elad, aga õiguseta elada,” ütles ta. Tovstokora rääkis enda

[gallery ids="466322,466329,466318,466319,466331,466330,466332,466333,466321,466323,466324,466325,466327,466328,466337,466338,466339,466353,466354,466341,466342,466343,466336,466316,466344,466334,466335,466317,466315,466360,466355,466356,466357,466358,466361,466362,466363,466364,466352"]   Rannarootsi muuseumis peeti laupäeval talvist perepäeva ja Vanasadama turgu. Huvilised said sõita tõukekelkudega, uudistada vabatahtlike merepäästjate tiivikliugurit osta toidukraami ja käsitööd ning teha muud põnevat. Enne, kui tiivikliuguriga Haapsalu Tagalahe jääle sõitma mindi tuli masin kõigepealt jää küljest lahti saada. Sõiduk oli nimelt sinna kinni külmunud. Merepäästjatel õnnestus ti

[caption id="attachment_466193" align="alignnone" width="1920"] Perepäev Rannarootsi muuseumis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval kella 12-14 peetakse Rannarootsi muuseumis talvist perepäeva ja Vanasadama turgu. „Üle mitme aasta on Haapsalu Tagalahel korralik jää ja oleme põhimõtteliselt kõik perepäeva tegevused jääle planeerinud,“ rääkis Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Tema sõnul saab jääl võistelda tõukekelgu- ja salvokelgusõidus, proovida tandemsuuski ning kohal peaks olema ka päästekoerad. „Arvatavasti saab lastele koertega kelgusõitu teha,“ mainis Kalm. Lisaks peaks politsei tooma sinna oma lumesaani ja merepäästjad hüdrokopteri. „Süütame lõkke, et oleks võimalu