21.1 C
Haapsalu
Teisipäev, 18. juuni 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Rannarootsi muuseum

Silt: Rannarootsi muuseum

Rannarootsi muuseum pidas vanasadama turgu

[gallery ids="425192,425191,425193,425194,425195,425196,425197,425198,425199,425200,425201,425202,425203,425204,425205,425206,425207,425208,425209"] Väike, kodumaist toidukaupa ja käsitööd pakkuv turg oli kuulutatud välja keskpäevast, ometi olid ostjad juba enne seda päral.

Rannarootsi muuseumis napib materjali varjevõrkude punumiseks

[gallery ids="423072,423073,423074,423075,423076,423078,423077"] Juba kaks aastat Ukrainale varjevõrke pununud rannarootsi muuseum Haapsalus ootab stepivärvides riidekraami, et punujad ei peaks istuma, käed rüpes. Sõja algusest peale pole möödunud päevagi, kui muuseumi lae all mõrralina ei ripuks. Reede hommikul läks muuseumist Ukrainasse teele 147. varjevõrk, 148. ootas põrandal kinnituspaelu, 149. rippus lae all. „Varsti tuleb poolik pidu,“ märkis võrgupunuja Viivika Püve.

Neljapäevamemmed panid näputöö ja kallisvara näitusele

[caption id="attachment_422378" align="alignnone" width="1920"] Ene Smõslova (esiplaanil) ja Rüüd Kamarik käivad igal neljapäeval Haapsalus rannarootsi muuseumis käsitööd tegemas. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseum pani kevadnäitusele välja neljapäeviti muuseumis kokku saavate memmede käsitöö. Näitusel pole ainult naiste enda tehtud näputöö, vaid ka nende emade ja vanaemade valmistatud kallisvara ja tütarde käsitöö. Sellest, et käsitööoskust on antud edasi põlvest põlve, on ka näituse nimi „Käsitöögeenid”. Rannarootsi muuseumi näitusemaja teisel korrusel on naiste näputöö paigutatud vaatamiseks kahte tuppa. Osa on paigutatud nii osavalt, nagu oleks see osa püsiekspositsioonist.

Rannarootsi muuseum peab perepäeva

[caption id="attachment_419729" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi perepäev. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeva keskpäeval kutsub Haapsalus asuv rannarootsi muuseum taas kõiki perepäevale. „Muuseumi kai juures on jääd küll, nii et saame oma kelgutamised ära teha,” ütles rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.

Rannarootsi muuseumis on iseteeninduslik tõukekelkude rent

[caption id="attachment_418029" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumis ootavad kümme tõukekelku sõitjaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läinud pühapäevast töötab Haapsalus rannarootsi muuseumi juures iseteeninduslik tõukekelkude rent, mis on avatud ööpäev läbi. See tähendab, et muuseumihoovis seisab kümme istmega tõukekelku ja ühe kelgu tunniajaseks kasutamiseks tuleb suitsumaja seinal asuvasse postkasti poetada kolm eurot. Lisaks tõukekelkude laenutamisele on muuseum jääle paigaldanud kaks jääkarusselli.

Rannarootsi muuseumi sünnipäeval kõlas ruhnu muusika

[caption id="attachment_417448" align="alignnone" width="1920"] Rahvamuusikud Lee Taul (vasakult), Karoliina Kreintaal ja Kairi Leivo esitasid Ruhnu tantsulugusid. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läinud neljapäeval pidas rannarootsi muuseum oma sünnipäeva Ruhnu viiside saatel ja saare pillimehi tutvustava näituse avamisega. Rannarootsi muuseumi näitusemaja teisel korrusel saab aprilli keskpaigani näha fotonäitust „Ruhnu viiuldajad”, mis tutvustab saare nelja pillimeest Henrik Berenssoni (1865–1944), Johan Ömanit (1918–2004), Elias Schönbergi (1861–1943) ja viimase poega Peeter Rooslaidu (1891–1976).

Noarootsi lapsed meisterdasid piparkoogikoole

[gallery ids="414919,414920,414921,414922,414923,414924,414925,414926,414927,414928,414929,414930,414931,414932,414933,414934,414935,414936,414937,414938,414939,414940,414941,414942,414943,414944,414945,414946"]   Sadakond Noarootsi ja Nõva last valmistasid sel nädalal Haapsalus rannarootsi muuseumis piparkookidest koolimaju, mida juba ammu ei ole enam olemas. „Hakkame võtma!“ kamandas rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm teisipäeval Noarootsi kooli 6. klassi poisse. „Küljeseinad, otsaseinad, katus!“ Piparkoogilõhn võttis vastu juba muuseumi uksel. Tuba oli lapsi täis ja piparkoogiseinte ning -katuste kaunistamine käis täie hooga. Kui võõp tahkunud, tõid poisid Kalmu nimetatud osad kuumava elektripliidi äärde. Kalm kastis seinad üksteise järel pannil sulatatud tumepruuni suhkru sisse, piparkoogimaja võttis ilmet ja Kalm hakkas korstnat kokku kleepima.

Haapsalus koguneb Eesti suurim hiiu kandle orkester

[caption id="attachment_412987" align="alignnone" width="1920"] Talharpaorkester rannarootsi muuseumis. Lydia Kalda[/caption] Nädala pärast saab rannarootsi muuseumis kokku ligi 40 talharpa ehk hiiu kandle mängijat, et harjutada suviseks eestirootslaste laulupeoks. „40 mängijat on ikka väga suur hulk,” ütles rannarootsi muuseumi pedagoog ja ise samuti hiiu kannelt mängiv Lydia Kalda. Hiiu kandle mängijaid juhendava Liisa Koemets-Bastida sõnul võib rannarootsi muuseumis iga kahe kuu tagant kokku saavat hiiu kandle orkestrit Eesti suurimaks nimetada. „Selliseid orkestrid rohkem polegi,” lisas ta. Koemets-Bastida rääkis, et aastaid tagasi oli üks suur hiiu kandle projekt ning vähemalt sama palju või rohkemgi mängijaid on kokku saanud ka hiiu kandle laagrites, aga väljapool laagrit pole nii suur hulk mängijaid kokku saanud.