Silt: Rannarootsi muuseum

[caption id="attachment_417448" align="alignnone" width="1920"] Rahvamuusikud Lee Taul (vasakult), Karoliina Kreintaal ja Kairi Leivo esitasid Ruhnu tantsulugusid. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läinud neljapäeval pidas rannarootsi muuseum oma sünnipäeva Ruhnu viiside saatel ja saare pillimehi tutvustava näituse avamisega. Rannarootsi muuseumi näitusemaja teisel korrusel saab aprilli keskpaigani näha fotonäitust „Ruhnu viiuldajad”, mis tutvustab saare nelja pillimeest Henrik Berenssoni (1865–1944), Johan Ömanit (1918–2004), Elias Schönbergi (1861–1943) ja viimase poega Peeter Rooslaidu (1891–1976).

[gallery ids="414919,414920,414921,414922,414923,414924,414925,414926,414927,414928,414929,414930,414931,414932,414933,414934,414935,414936,414937,414938,414939,414940,414941,414942,414943,414944,414945,414946"]   Sadakond Noarootsi ja Nõva last valmistasid sel nädalal Haapsalus rannarootsi muuseumis piparkookidest koolimaju, mida juba ammu ei ole enam olemas. „Hakkame võtma!“ kamandas rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm teisipäeval Noarootsi kooli 6. klassi poisse. „Küljeseinad, otsaseinad, katus!“ Piparkoogilõhn võttis vastu juba muuseumi uksel. Tuba oli lapsi täis ja piparkoogiseinte ning -katuste kaunistamine käis täie hooga. Kui võõp tahkunud, tõid poisid Kalmu nimetatud osad kuumava elektripliidi äärde. Kalm kastis seinad üksteise järel pannil sulatatud tumepruuni suhkru sisse, piparkoogimaja võttis ilmet ja Kalm hakkas korstnat kokku kleepima.

[caption id="attachment_412987" align="alignnone" width="1920"] Talharpaorkester rannarootsi muuseumis. Lydia Kalda[/caption] Nädala pärast saab rannarootsi muuseumis kokku ligi 40 talharpa ehk hiiu kandle mängijat, et harjutada suviseks eestirootslaste laulupeoks. „40 mängijat on ikka väga suur hulk,” ütles rannarootsi muuseumi pedagoog ja ise samuti hiiu kannelt mängiv Lydia Kalda. Hiiu kandle mängijaid juhendava Liisa Koemets-Bastida sõnul võib rannarootsi muuseumis iga kahe kuu tagant kokku saavat hiiu kandle orkestrit Eesti suurimaks nimetada. „Selliseid orkestrid rohkem polegi,” lisas ta. Koemets-Bastida rääkis, et aastaid tagasi oli üks suur hiiu kandle projekt ning vähemalt sama palju või rohkemgi mängijaid on kokku saanud ka hiiu kandle laagrites, aga väljapool laagrit pole nii suur hulk mängijaid kokku saanud.

[caption id="attachment_411954" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumi sajanda, üheksa meetri pikkuse ja viie meetri laiuse varjevõrgu Ukrainasse saatmiseks said punujad valmis kaheksa päevaga. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teisipäeva keskpäeval ootas sajas varjevõrk rannarootsi muuseumi põrandal mõõtmist ja kinnituspaelu, et see Ukraina poole teele saata. Muuseumis endas käis kibe töö: riba riba järel punusid naised 101. võrku ja sajanda tähistamiseks küpsetatud õunakook seisis jõude. „Nagu ämbliknaised!“ ütles haapsallane Viivika Püve. – „Ämbliknaised jah,“ kordas haapsallane Tiina Tammistu. „Koome võrku!“ Suvel punujatega liitunud Püvel ei jää naljalt päevagi vahele. Tammistu on käinud punumas sõja puhkemisest peale – tuli ja jäi.

[caption id="attachment_408317" align="aligncenter" width="2000"] Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslased on tikkinud algsele vaibale viiemeetrise järje, mis jutustab eestirootslaste saatusest pärast II maailmasõda mõlemal pool Läänemerd. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseum pani näitusemaja Sadama tänava poolsele seinale välja kaks viimati paralleelselt Eestis ja Rootsis valminud rannavaiba osa.

[caption id="attachment_400673" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ja piiskop Tiit Salumäe. Foto rannarootsi muuseum[/caption] Eestirootslaste kultuuriomavalitsus andis tänavu eestirootslaste kultuurikandja tiitli ja sellega koos käiva Hans Pöhli medali rannarootsi muuseumile ja luteri kiriku piiskopile Tiit Salumäele. Eestirootslaste kultuuriomavalitsus juhatuse liige Jana Stahl ütles Lääne Elule, et nii muuseum kui ka piiskop Salumäe on tunnustuse igati ära teeninud.