Penijõel sai valmis käpaliste ja juttselg–kärnkonnade keskus
Jõulupühade eel avas keskkonnaamet Penijõel ohustatud looma– ja taimeliikide taastamis– ja rehabilitatsioonikeskuse, kus esialgu kasvavad katseks mõned käpalised.
„Põhitegevus algab keskuses aprillis–mais, kui hakkavad kudema kõred,” ütles keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni looduskaitse bioloog Ilona Lepik.
Pool keskuse majast hakkabki olema kõrede päralt, veerand jääb ohustatud käpalistele nagu rohekas õõskeel ja Ruthe sõrmkäpp.
Nii kõrede kui ka käpaliste puhul on eesmärk üks: neid ette kasvatada ja loodusesse asustada, selgitas Lepik.
Nii ohustatud käpaliste kui ka kõrede arvukust ohustab see, et looduslik kadu on suur: kõrede kudust ja kullestest toitub palju elukaid, käpalised millegipärast jälle ei idane.
Taastamis– ja rehabilitatsioonikeskuses on võimalik mõlemaid ette kasvatada ja siis loodusesse viia, sõnas Lepik.
Viis meest jooksis Ellamaalt Haapsallu
Vormsi perearst Madis Tiik võttis jõulu teisel pühal koos sõpradega ette maratoni, joostes mööda Läänemaa terviseteed Ellamaalt Haapsallu.
Tiigil koos Kalev Käosaare, August Tillo, Ruslan Simagini ja Andre Pukiga kulus 44 km läbimiseks viis tundi.
„Fantastiline oli joosta, linnud laulsid,” ütles Madis Tiik.
Lugu saab lugeda siit.
Kolm kaheksast viimasest jõulust on olnud lumised
Ilmavaatleja Ilmar Öövel teab rääkida, et viimase kaheksa aasta jooksul on viiel aastal olnud jõulud rohelised või mustad, lumi on jõululaupäeval maas olnud kolmel aastal.
„Detsember tahabki selline olla,” teadis Öövel rääkida.
Jõululaupäeval mõõtis Öövel Lääne–Nigulas 4,5 ja jõulu esimesel pühal 5,5 soojakraadi.
See pole siiski viimaste aastate kõige soojem jõulupüha, sest 2006. aastal oli jõuluaupäeval 7 kraadi sooja ja 25. detsembril suisa 7,5 kraadi sooja.
Lugu saab lugeda siit.
Vabatahtlik töö välismaal annab häid kogemusi
Vabatahtlikuna mitmel korral Euroopas ja kaugemalgi tööd teinud Kristi Märk leiab, et välismaal vabatahtlikuna töötamine on enesearengu mõttes väga hea võimalus.
„Seal saad teha kõikvõimalikke asju, mida tavaelus kunagi ei tee,” ütles Märk, kes on vabatahtlikuna töötanud nii Iirimaal ja Inglismaal kui ka Marokos. Ta lisas, et vabatahtlik töö õpetab tööeetikat, sest tööd ei tehta palga pärast, vaid sellepärast, et meeldib.
Märk peab välismaal vabatahtlikuks käimist heaks vaheetapiks elus: „Lähed keskkonnast välja, teed restardi.”
Lugu saab lugeda siit.
Liivi Moore — naine, kes tahab kõiki aidata
Liivi Moore on naine, kes töötab Lihulas Lõuna–Läänemaa perekeskuses, mis tegutseb Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Lihula koguduse majas 2010. aastast. Liivit võib pidada keskuse loojaks ja hingeks.
Kui keegi selles kahtlema peaks, siis astugu kooli vastas asuva perekeskuse majja sisse, põigaku kööki ja vaadaku laste kirju ning joonistusi, mis on külmkapi ukse peale magnetiga kinnitatud.
„Aitäh, Liivi, et Sa olemas oled,” seisab seal mitu korda.
Kindlasti on neid rohkem. Kindlasti pole kõik tüki aja jooksul kirjutatud tänukaardid ukse külge pandud, ja kindlasti pole iga tänulik laps oma sõnu üles tähendanud.
Kaks päevikut
Päevikus „Kuidas me kogu perega Soome kolisime” kirjutab Enriika Liiv sõpradest ja sõprusest, vägivallast ja hoolimisest.
Jõulunädala päevikut pidas jõuluvana Eedy.
Ühisgümnasistid õppisid heategevust ja sotsiaalset ettevõtlust
„Läänemaa ühisgümnaasium (LÜG) on edukalt jõudnud oma esimese poolaasta lõpusirgele. Siin koolis on kõik uus, mitte ainult septembrikuus. Uutest algatustest, ideedest ja tegudest võivad saada traditsioonid, mis ei jää ainult kooliseinte vahele,” kirjutab LÜGi ärieetika õpetaja Rea Raus.
Kuningas Ingvari sõjalaager — Läänemaal?
PhD Jaan Laasi sulest: Rootsi kuninga Ingvari ja teiste kuningate haudu on otsitud mitmelt poolt Eestis, kuid oluline oleks otsida ja leida ka mõni senitundmatu salajane viikingite sõjalaager.
Väidavad ju ürikud, et tavaliselt laastasid viikingid Läänemere idarannikul suvede kaupa. Selleks pidi neil olema siinmail vähemalt mõni baaslaager.
Kus see võis asuda? Eelviikingiaegse või hilisema Rootsi–Taani viikingilaagri leidmine tooks selgust ajalukku ja aitaks selgitada esivanemate võitlusi ja võitluspaiku.
