0

Vabatahtlik töö välismaal annab häid kogemusi

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kristi Märk (taga keskel) vabatahtliku töötajana heategevuspoes. Foto erakogu
Kristi Märk (taga keskel) vabatahtliku töötajana heategevuspoes. Foto erakogu
Kristi Märk (taga keskel) vabatahtliku töötajana heategevuspoes. Foto: erakogu

Vabatahtlikuna mitmel korral Euroopas ja kaugemalgi tööd teinud Kristi Märk leiab, et välismaal vabatahtlikuna töötamine on enesearengu mõttes väga hea võimalus.

„Seal saad teha kõikvõimalikke asju, mida tavaelus kunagi ei tee,” ütles Märk, kes on vabatahtlikuna töötanud nii Iirimaal ja Inglismaal, kui ka Marokos. Ta lisas, et vabatahtlik töö õpetab tööeetikat, sest tööd ei tehta palga pärast, vaid sellepärast, et meeldib.

Märk peab välismaal vabatahtlikuks käimist heaks vaheetapiks elus: „Lähed keskkonnast välja, teed restardi.” Ta lisas, et oma kogemustest et paljud, kes vabatahtlikuna välismaale lähevad, on jõudnud elus olukorda, kus tekib tahtmine uus lehekülg pöörata.

Kristi Märk ütles, et kus iganes välismaal olla ei lähe Eesti meelest. „Peagi saad aru, kui hea on Eestis ja tuleb tahtmine siin asju korda saata,” lisas ta. Sellepärast usubki kogemustega vabatahtlik, et mida rohkem noori suudame saata kodust eemale midagi kogema, seda rohkem saavad nad kogemusi ja tulevad tagasi kodukanti arendama. Ka Eesti järgmiste aastate noorsootöö arengusuund näeb vabatahtlikku tegevust kui ühte võimalikku varianti, et hankida kogemusi, mis on vajalikud tööturule sisenemiseks.

Kodukant Läänemaa kutsel tutvustas esmaspäeval Altmõisas välismaale vabatahtlikuks minemise ja ka väljastpoolt tulevate vabatahtlike vastuvõtmise võimalusi Kristi Hints Euroopa Noored Eesti infobüroost.

Hintsi sõnul on Euroopa vabatahtliku teenistuse programm küll endisel kujul lõppemas, kuid selle asemele tuleb uuest aastast Erasmus+ programm, mille kaudu kõik senised tegevused jätkuvad.

Euroopa vabatahtlik teenistus võimaldab 18–30aastastel noortel minna kuni aastaks vabatahtliku tööd tegema ükskõik millisesse euroopa riiki või ka mujale maailma, samuti võimaldab see Eesti organisatsioonidel teistest maadest vabatahtlikke vastu võtta.

„Kõige levinum on noorsootöösfäär – lastekodud, noortekeskused jms, aga võib minna ka Siberisse kirjastusse, soojale maale kilpkonni päästma või osaleda arheoloogilistel väljakaevamistel,” nimetas Hints võimalusi.

Kristi Hintsi sõnul on enamik teenistusest individuaalne, kuid on ka grupiprojekte, kus koos palju vabatahtlikke. Programmi poolt kaetakse vabatahtlikele 90 protsenti reisikuludest ja elamisraha.

Mujalt maailmast tulnud vabatahtliku vastuvõtmine toob Hintsi sõnul organisatsioonile lisaressurssi. Kuid enne kui vabatahtlik vastu võtta, soovitas Hints läbi mõelda, kas vabatahtlikule on ikka piisavalt rakendust ja organisatsioonis on inimest, kellel on aega tegelda võõrast kultuurist tuleva noore inimesega. “Eestis oleks mõistlik alustada lühematest perioodidest ja suvel,” soovitas Hints.

Nii vabatahtliku saatmiseks kui ka vastuvõtmiseks või noortevahetuse korraldamiseks on võimalik kirjutada projekt. Esimene taotluste vastuvõtmise tähtaeg on 17. märts.

Täpsemalt saab Euroopa vabatahtliku teenistuse ja pakutavate võimaluste kohta lugeda programmi Euroopa noored kodulehelt.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz