Arusaadav, et aastaid või aastakümneid ühe korraldusega harjunud inimeses tekitab trotsi uus korraldus, mis pealekauba kohustab igas kuus raha välja käima. Aru tuleks saada aga ka sellest, et muutused on loomulik osa elust. Nii käivitus Martna vallas septembrist kohustuslik korraldatud jäätmevedu, millega on suurem osa Eestist juba 2004. aastast harjuda saanud.
Et oleks muutusega kergem kohaneda, on vald välja pakkunud mõistliku lahenduse: kõige odavama äraveo saab 80 sendi eest kuus, prügiveolepingu võib sõlmida mitme pere peale. Murelike pensionäride vastuväide: asi on põhimõttes, et kui prügi ei teki, ei tohiks ka raha nõuda.
Et prügi üldse, isegi natuke ei teki, on raske uskuda. See tähendaks, et taaskasutust ei leia mitte ainult iga leivakott, vaid ka iga leivakoti sulgur, vanad saapad, peeglikillud, moosipurgi plekk–kaas. „Ahju ei lähe, ära ei mädane, mingi aja jooksul äkki roostetab ära,” ütles vallavanem Tiiu Aavik tabavalt. Mõnikümmend senti hoitud keskkonna eest ei tohiks kellegi konti murda. Aaviku sõnul on mitu esimest korda elus prügiveoteenusega liitunud inimest andnud vallale tegelikult positiivset tagasisidet — vähese raha eest muretu elu, ei pea peitma ega matma.
Kui Martnas elab tõepoolest inimesi, kellel prügi üldse ei teki, võiksid need inimesed Lääne Elu endale külla kutsuda — saaks põneva ja toreda reportaaži.
on prügi tõesti kaup,nagu kirjutas “nagu” ja seda veetakse kalli raha eest meile sisse ja nagu teame teenib EE elektrimüügi pealt meie taskutest hiigelkasumeid.Suured autod lõhuvad valla ja erateid,Martnas on täielih hajaasustus,kus inimestel tekkib prügi minimaalselt ja tõepoolest kusagil nädalate kaupa haisev piimapakk kohapeal ära põletada küll mingit reostust ei tekita.Natuke võiks peaga ka mõelda,enne kui enda rahva annad nende prügivedajate orjusesse.
Mina ei ela Martnas. Ent – milline juhuse kokkusattumine – mul on terve galerii eilsest rännakust Martna valla ahervaresse, kus elavad elusad inimesed, kus on seina taga, alla ja peal – prügimägi. Seega – ümberringi. Galerii on delikaatne – ilma inimesteta. Uuri järele – selle juhtkirja toimetaja.
prügiprobleem tekkis siis, kui kasuahned prügile hinnalipiku külge panid ja omale sellest elatusallika tegid, ei ole lootustki, et suurem osa vaesuses elanikkonnast rõõmuga prügiparunite kaukaid täidab, prügiprobleem saab lahendatud siis, kui sarnaselt vanametalliga hakkab toimima selle kokkuost, ei vedele enam kusagil naljalt tagastuspandiga taarat või vanametalli.
Lääne Elu nupu koostajal tasuks õhtuti külades tiir teha, autost väljuda ja kopsud plastiku tossu täis tõmmata ning korraldatud jäätmeveo tulemust nautida.
Julgen ikka oma nime all rääkida. Kõik, mis prügi äraveosse puutub, on väga õige ja ise kasutan prügiveo teenust juba kes teab, mis issanda aastast alates, igatahes kohe, kui prügiauto käima hakkas, sai konteiner algul renditud, siis ära ostetud jne. Kõik, rahul, hea teenindus, prügi ei mahtunud alati konteinerisse äragi, tuli veel kott kasti kõrvale panna ja lisatasu eest viidi seegi. Au ja kiitus neile Ragn Sellsi meestele! Nüüd on aga probleem minulgi-mu 80 liitrisesse kasti ei mahu 3 kuu prügi kohe kuidagi, olin sunnitud tellima uue, 340 liitrise. Ja see pole veel kõik-mina küll ette ei kujuta, kuidas see… Loe rohkem »
sellepärast ongi nõutud kaup,et selle tarnija maksab ise kogumise ja kokkuveo.
teada, on prügi kaup ja väga hinnaline, nii et EE ostab seda sisse Soomest ja Iirimaalt, meil aga on vallasaksad otsustanud teisiti, prügist on tehtud saatan ja selle väljaajamine tasuliseks, risti vastupidi turumajandusele, käsukorras, inimese tahte vastaselt. tuleb välja , et sajandeid ei ole me osanud elada ja oleme maailma prügisse uputamas. aga kas ikka meie oleme need süüdlased, kellelt tuleb saastetasu sisse nõuda, või tuleb sundarved prügi eest esitada kaupmeestele, kes oma mugavusest on enamuse kaupa lasknud pakendada ja mille meie tarbija oleme juba kinni maksnud ja ka sunnitud selle pakendi koju tassima, olgu ta siis milline tahes. majandusgeograaf… Loe rohkem »
Prügiga seonduv on kirja pandud seadustesse ja seega tuleks vaadata Toompea poole, mitte aga süüdistada kohalikke asjapulkasid ainult…
Niikaua kui eksisteerib korraldatud jäätmevedu, ei muutu prügi iialgi kaubaks.
Püha issand- andke see pühakirjatekst nüüd Ardo Aasmäele ümber kirjutada ja siis me saame selle prügiga krematooriumi tööle panna ning valitus saab Aavikuemandale innuvaatori ordeni anda ja televussoris näidata. Selle kahekümne kuuenda järgu probleemiga on Aavikuemandal aega tegeleda küll. Süsteemse küüditamise ärahoimiseni aga vallaviletsused aga ei küüni. Äkki leiaks sellele küsimusele ka vastuse.