Kaos avanenud elektriturul tabas ka Euroopat

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Elektriturgude reform pole täiesti õnnestunud üheski Euroopa riigis, leiavad Horvaatia Rijeka ülikooli majandusteadlased oma kevadises uuringus.

Ajal, mil Eesti ja Läti pered murravad pead, millist elektrimüüjat eelistada ning kuidas oma paketti kujundada, on suurem osa Euroopast peataolekust juba toibunud. Ühtne elektriturg pole aga näidanud soovitud kasulikkust riikide tasandil.

Euroopa Liidu elektriturg avanes täiesti vabaks konkurentsiks juba 2007. aastal, lipulaevad olid toona Soome, Rootsi ja Suurbritannia. Eestis jõudis tänavu kätte Euroopa ajapikenduse viimane tärmin oma turu avamiseks. Euroopa Liidu eesmärk on luua ühtne Euroopa elektriturg, kus kujuneb elektri hind sarnaselt kõigi teiste toodete ja teenustega, lähtudes nõudlusest ja pakkumisest. See teeb lõpu elektrienergia riiklikult reguleeritud müümisele, nõukogudeaegsele monopoolsele igandile. Ühe riigi turg ühendatud naaberturgudega ja nende kaudu ülejäänud Euroopaga. Eesti ja teiste Balti riikide ühenduslüliks on Põhjamaade Nordpool.

Eesti turu avanemise hetkeks oli 65% elektritarbijaist sõlminud elektrilepingu, valides kümne elektrimüüja vahel. Näiteks Soomes jõuti sellise lepinguliste tarbijate osakaaluni alles ligi viis aastat pärast turu avanemist, kuigi aastatega on naabritel tekkinud konkureerivaid elektrimüüjaid sadakond.

Üheks elektriturgude avanemise tõukeks said Euroopa riikide kõrged elektrihinnad, võrreldes peamiste kaubanduspartneritega nagu USA ja Austraalia. Ühtne ja toimiv Euroopa elektriturg võimaldab hoida elektrihinna kõigis riikides madalamal ning see alandab ka tööstustoodangu hinda. Kuigi elektriturgude avanemine selle esimese laine ajal 2007. aastal kulges Euroopale küllaltki valutult, oli selge, et protsess ei lähe edasi sama sujuvalt, sest avanemispoliitikat ei kohandatud majanduskriisist vaevatud Euroopale sobilikuks. Liiatigi olid oma elektriturgude avanemise ootel tundlikumad Ida–Euroopa riigid.

Eestis tõusis elektri hind tavatarbijail eelkõige seetõttu, et Euroopa Liit vaatab põlevkivist elektri tootmist kui suurt looduse saasteallikat ja 2013. aastast tõusid saastekvootide hinnad. Pealegi on Rootsis, Soomes ja Norras ehk Nordpooli regioonis Euroopa suurimad lisatasud elektrihinnale, ligi 25 protsenti üle liidu keskmise.

Elektriturgude reform pole täiesti õnnestunud üheski Euroopa riigis, leiavad Horvaatia Rijeka ülikooli majandusteadlased oma kevadises uuringus. Protsess on kulgenud silmanähtavalt aeglaselt Prantsusmaal, Kreekas, Eestis ning Lätis. Turgude avanemisel on püüdnud iga maa kaitsta Euroopa ühishuvide ees oma riiklikke majandushuve.

Elektriturgude avanemise järel tõusis elektri hind Eurostati andmeil mullusega võrreldes 2007. aasta lõpuks Suurbritannia eratarbijail 25 ja Rootsis 16 protsenti. Turgude avanemise järel võimendus ebaühtlus üleeuroopalistes elektrihindades. Suurim kontrast pärineb 2012. aasta esimesest kvartalist, mil Bulgaaria eratarbijad maksid kilovatt–tunni elektri eest 9,95 eurosenti, Iirimaal maksis sama kogus elektrit 59 eurosenti.

Elektrihindade suurele erinevusele Euroopas pole suudetud seni piiri panna. Põhjuseks on iga riigi oma välja kujunenud elektriturg, mida hakati ühtse turu nimel reformima. Lähtepositsioonid olid riigiti erinevad ning seetõttu erinesid ka arengutempod, mis on viinud selleni, et elektriäri on Euroopas tugevalt reguleeritud nii konkurentsiametite kui ka üleliiduliste nõuetega, asendades varasemaid riiklikke regulatsioone.

Elektriturgude avanemine on seni osutunud kasulikuks Euroopa Liidule tervikuna, kuid pole näidanud riikide tasandil loodetud kasulikku efekti — tarbijate seas valitseb ebakindlus ning viimase laine ajal avanenud elektriturgudel valitseb endiselt tootjate ja otsemüüjate ülemvõim, seega pole suudetud luua vaba konkurentsi.

Eikki Kari,
Elektrumi äriklientuuri müügijuht

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Lible
11 aastat tagasi

No kui juba Euroopas on samad lood siis me ei peagi ega saagi mitte midagi teha et olukorda muuta ja mujal on veel hullem. Näe Indias aga elab 300 miljonit inimest üldse ilma elektrita. SEDA LOLLI JUTTU ON KÜLL JA VEEL KUULDUD. Parts ja Kiisler koos ena nõunike Vaske ja Nilbiga tuleks vangi panna ja tee auke lappima saata. Aga mina aru ei saa miks peab mingi Elektrituru müügimees ambrasuurile viskuma.