Neljapäevast laupäevani Tallinnas peetav 29. mardilaat on justkui eesti käsitööliste laulupidu. Seekord on laada peakülalisena suurema tähelepanu all rannarootslased oma kultuuriga.
Neljapäeval pool tundi pärast mardilaada avamist Tallinnas Unibet Arena halli poole jalutades käib peast läbi mõte, et äkki tulin liiga vara, kõiki kauplejaid polegi veel kohal ning külastajaidki on hõredalt. Peasissekäigu juurde jõudes see hirm hajub: piletisaba ulatub mööda treppi alla välja.
Järjekorras kassa poole kulgedes jääb kõrva nii inglise kui ka soome keel. Tundub, et mardilaat on turistide seas populaarne. Ise ma sel üritusel varem käinud pole, mis oli ka põhjus, miks end toimetuses seda külastama pakun. Uudishimu on omakasupüüdlik.
Tribüünilt näen, et kogu halli põrand on täidetud kauplemislettidega ja kihab inimestest
