Mina väga austan ja pean lugu Eesti naispoliitikutest, aga arusaamatuks jääb, miks nad ministriks, või üldse, täitevvõimu juurde saades, emaduse unustavad.
Öeldakse, aeg on selline. Tõsi, aeg voolab ja kaldad muudavad vooluga kuju; õigemini – meelt. Rahva meeleolu on kehv tõesti: vanemahüvitise kärped lõhuvad lapsesaamise rõõme, maksutõusud pärsivad väliskapitali juurdevoolu ja rahva tulevik – haridusrahastu ja huviharidus – on ühtäkki kärpekirve ohus. Laulsime, et maa tuleb täita lastega ja ikka ise oma lastega! Sünnibuumi aga pole ega tule, kui kärpekirves on riituseriistaks isegi pööripäevamissadel.
nad pole emapiimaga üles kasvanud