caption id="attachment_434116" align="aligncenter" width="1920"] Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul mängis suurpõgenemisel raudtee olulist rolli. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Augusti lõpus Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis avatud mininäitus suurpõgenemisest on sissejuhatus kahe nädala pärast Haapsalu raekojas avatavale samateemalisele näitusele.
Raudteemuuseumi mininäitus „Saatuseaasta 1944 Läänemaal. Rööbastelt paati“ jutustab sõja jalust läände põgenemise lugu läbi kahe Eesti raudteelase – eestlase Johannes Saarmanni ja rannarootslase Emil Johannes Markuse.
Muuseumi juhataja Talis Vare sõnul peegeldab nende meeste lugu tuhandete oma kodu kaotanute saatust ja mis oleks raudteemuuseumile loomulikum, kui rääkida just raudteelastest. „Väga keeruline on leida pilti toonasest põgenemisest raudteel, sest raudteel oli keelatud pildistada,” ütles Vare.
Nõva kandis sündinud Saarmann oli Taebla ja Haapsalu jaamaülem. „Hiljem sai temast Tallinna ühendatud kauba- ja reisijaama ülem – tähtis nina,” ütles Vare. Ta lisas, et Saarmannide perekonnal oli väike puidutööstus, mis tegi ka paate. Nendega põgenes läände kogu perekond. Vare sõnul panid Saarmannid Rootsis aluse firmale Rehband Anatomiska. „Kui guugeldada, siis tegutseb firma siiani, teeb sporditugesid ja -sidemeid, aga firma ei kuulu enam neile,” ütles Vare.
Teine, kellest näitus räägib, on Naissaarelt pärit Emil Johannes Markus, kes raudteel töötamise kõrval üritas ülikoolis juurat õppida.
Need põgenikud läksid edasi aga vene kotipoisid jäid paigale. Paras nuhtlus see raudtee,hea,et üles korjati.