1.1 C
Haapsalu
Reede, 1. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Raudteemuuseum

Silt: raudteemuuseum

Galerii: Haapsallu saabus rong läbi õhu (täiendatud 15.33)

[gallery ids="405863,405865,405867,405869,405871,405873,405875,405877,405879,405881,405883,405885,405887,405889,405891,405893,405895,405897,405899,405901,405903,405905,405907,405909,405911,405913,405915,405917,405919,405921,405923,405925,405927,405929,405931,405933,405935,405937,405939,405941,405943,405945,405947,405949,405951,405953,405955,405957,405959,405961,405963,405965,405967,405969,405971"]     Kolmapäeval kell 11.27 kõlas Haapsalu raudteejaamas suur aplaus – täpselt sel hetkel sai paika muuseumi uusim eksponaat, diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis. „Läbi õhu saabus rong täna Haapsallu,” ütles Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juht Talis Vare kui uus veerem oli just paika saanud. Vare sõnul teeb juhtvaguni eriliseks see, et rohkem neid ei ole ega tule. „Kõik ülejäänud on vanametalli läinud,” ütles ta. Ligi kümme aastat tagasi, kui rongid reisijateveo lõpetasid, lubati kõik vanametalli saata. „Täna me lükkame selle kümne aasta taguse uudise ümber,” ütles Vare . Küsimusele, mis siis Haapsallu jõudnud rongi päästis, vastas Vare: „Aldo,” ja viipas käega GoCrafti raudteeveeremi remondijuhi Aldo Siigi poole. „Aldo on südames hoidnud, et ta vanametalli ei läheks ja meie südames oli ta ka,” rääkis Vare.

Raudteemuuseum saab uue eksponaadi

[caption id="attachment_394556" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu raudteejaam. Foto: Urmas Lauri[/caption] Raudtee- ja sidemuuseumi kogu täieneb kolmapäeval uue eksponaadiga, diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis.

Sakslasest annetaja käis vedurit üle vaatamas

[caption id="attachment_389078" align="alignnone" width="2000"] Raudteemuuseumile 25 000 eurot annetanud Saksa ärimees Andreas Lesser käis Haapsalus renoveeritud vedurit üle vaatamas. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu raudteemuuseumile kuuluva Saksa sõjaveduri renoveerimist toetanud sakslane Andreas Lesser käis Haapsalus tema toetusel tehtud tööd uudistamas. Lesser ei tulnud keset talve Eestisse ainult sõjavedurit vaatama, vaid ka sellepärast, et Haapsalu ja Läänemaa muuseumid oli esitanud ta kultuurisõbra kandidaadiks tänuks selle eest, et mees toetas veduri renoveerimist 25 000 euroga. Ühel tuulisel laupäeval kõndiski Saksamaalt Münchenist pärit Lesser Haapsalu raudteemuuseumis ümber renoveeritud sõjaveduri, piiludes sisse pragudest ja ronides koos raudteemuuseumi juhi Talis Vare ja ühendmuuseumi juhi Anton Pärnaga veduri kabiini.

Raudteemuuseum taastas Saksa sõjaveduri

[gallery ids="379411,379412,379413,379414,379415,379416,379417,379418,379419,379420,379421,379422,379423,379424,379425,379426,379427,379428,379429"] Fotod: Urmas Lauri Haapsalu raudteemuuseumi uhkeim eksponaat on 1943. aastal ehitatud Saksa sõjavedur. „Muuseumi andmetel on tegemist kõige vanema säilinud laiarööpmelise raudtee auruveduriga Eestis,” ütles Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare. Veel paarkümmend aastat tagasi kutsuti seda Hitleri veduriks, sest legendi järgi pidi see tooma Adolf Hitleri Venemaale pärast selle alistamist. Ka Vare on seda juttu kuulnud. „Tegelikult on see aga tüüpiline Saksa sõjavedur. 52. seeria vedur on lihtne ja odav, neid tehti kokku üle 6000,” ütles Vare. Kuigi selliseid vedureid valmistati üsna palju, on neid tänapäevani üpris vähe säilinud. „Eestis neid rohkem ei ole,” nentis Vare. „Lätis on sama seeria vedur, kuid sellel on meie omaga võrreldes väikesed erinevused.”

Aastaid Tallinnas seisnud raudteemuuseumi eksponaat jõudis koju

[caption id="attachment_346341" align="alignnone" width="2000"] Töömehed sättisid veduri raudteejaama ees õigele kohale. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäeva pärastlõunal tõstis suur kraana Haapsalus jaamaesises pargis oma kohale kitsarööpmelise raudtee veduri, mis hakkab seal raudteemuuseumile tähelepanu tõmbama. Vedur toodi Haapsallu Tallinnast, kus see 1975. aastast seisis endise raudteekooli, nüüdse Euroopa kooli ees. Haapsalu raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on vedur neile kuulunud juba 2016. aastast, mil raudteekool tegevuse lõpetas. „Kool andis kogu oma dokumentatsiooni meile üle ja nende soov oli meile üle anda ka vedur,” lisas muuseumi juht Anton Pärn.

Raudteemuuseum sai ekspositsiooni loomiseks toetust

[caption id="attachment_324276" align="alignnone" width="2000"] Raudteemuuseumi direktor Talis Vare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Raudteemuuseum sai uue ekspositsiooni kontseptsiooni loomiseks muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi taotlusvoorust ligi 11 000 eurot. Raudtee- ja sidemuuseumi juhi Talis Vare sõnul peab muuseum aasta lõpuks välja mõtlema, mida ja kuidas külastajatele nii sise- kui ka väliekspositsioonis näitama hakata.