Haapsalu raudteejaamas on 9. juunist 1. juulini avatud stendinäitus „Arheoloogilised uuringud Eestis 2022“, mille koostas arheoloogide liit. Näitus kajastab lõppenud aasta välitööde olulisemaid tulemusi kõikjalt Eestist.
2022. aastal esitati Eestis arheoloogiliste uuringute tegemiseks 220 teatist. Uuringuteatisi esitas 30 arheoloogi, kõige rohkem välitöid tehti Tallinnas ja Harjumaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Sarnaselt eelmistele aastatele oli ka 2022. aastal valdav enamus arheoloogilistest välitöödest seotud päästeuuringutega.
Kõige suuremahulisemad kaevamised toimusid Tallinnas Lootsi tänaval, kus ehitusel tuli välja keskaegse laeva vrakk (OÜ Muinasprojekt). Mõõtmete poolest on laev üks suurimaid keskaegseid vrakke, mis viimasel ajal Euroopas leitud ning tänaseks on vrakk edasiseks uurimiseks Meremuuseumisse viidud. Lisaks vraki uuringutele on näitusel ülevaade ka Tallinna Niguliste kiriku ümbruses ning Toompeal Toom-Kooli 15 hoone keldrites tehtud uuringutest ning paljudest teistest huvitavatest uuringutest üle Eesti.
Erandlikuna võib välja tuua tööd Inju külas Vanatoa kalmistul, kus kohalik kogukond soovis 2016. aastal leitud matmispaigast ja sellest, kes ning millal sinna maetud on, rohkem teada saada ning leiti rahalised vahendid, uuringut juhatas Martin Malve (TÜ).
Lisaks toimusid läinud aastal Läänemaal arheoloogilised järelevalvetööd Haapsalus Kooli tänaval kaabli- ja torutööde tegemisel (K. Treuman; A. Pärn), Vaba ja Vee tänaval ning nende ümbruses (A. Pärn). Maakonnas tehti järelevalvetöid veel Kesu külas (K. Treuman) ja eeluuringuid Lääne-Nigula kirikaias (M. Tammet).
Arheoloogidele lisaks käivad maastikul ka hobiotsijad, kelle tegevus toob igal aastal väga palju uusi avastusi. Leidude hulgas oli asju kiviajast uusajani, nende seas nii tüüpilisi esemeid, kuid vahel ka mõni seni Eestist veel leidmata esemetüüp. Eraldi väljatoomist väärib suvel Tartumaalt Vesneri mõisa kunagistelt maadelt leitud kullast vapikujutisega 17. saj pitsatsõrmus, mille arheoloog Erki Russow viis kokku selle kunagise omanikuga. Vesneri mõis oli toona Fritzbergide suguvõsa valduses ja sõrmus kuulus Tartu ülikoolis juurat õppinud Johan Fritzbergile. Arhiivis on säilinud ka 1694. aastast dokument, mis on pitseeritud sama sõrmusega.
Näituse koostamisse panustasid välitöid juhatanud arheoloogid, kujundas Joosep Siitan, keeletoimetaja on Hille Saluäär. Käesolevast aastast jätkab Eesti arheoloogiliste välitööde stendinäituste traditsiooni arheoloogide liit.
