Tänavu möödub 80 aastat ajast, mil kümned tuhanded inimesed teise maailmasõja ajal Vene vägede sissetungi eest läände põgenesid. Suurpõgenemise aastapäeva meenutamiseks on tulemas mitmeid mälestusüritusi, otsa teeb reedel lahti seminar Haapsalus rannarootsi muuseumis.
Seminari korraldaja on eestirootslaste kultuuriomavalitsus koos Eesti mälu instituudi juurde loodud MTÜ Tammeluu Eesti klubiga, mille eesmärk on hoida ja väärtustada üleilmset pagulaskogukonda ja aidata neil hoida sidet kodumaaga. Reedese seminari põhirõhk küll rannarootslaste saatusel, kuid esile tõstetakse ka naispagulaste mälestusi.
Kell 11 algava seminari esimeses osas on kolm ettekannet ja enne kohvipausi kõlab kaks põgenemislugu. Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna kõneleb päeva sissejuhatuseks 1930. aastatel Haapsalus Läänemaa ühisgümnaasiumiga sama katuse all tegutsenud Rootsi eragümnaasiumist. „Kavatsen rääkida selles võtmes, kuidas gümnaasium mõjutas rannarootsi kultuuri,” ütles Lõuna. Ta lisas, et eragümnaasiumi moraalne tähtsus rootsi kogukonnale oli väga suur. „See ei olnud ju lihtsalt eragümnaasium, vaid nad võitlesid välja ka eksamiõiguse. Tavalist eragümnaasiumi diplomit ülikool ei tunnustanud,” rääkis Lõuna.
meil nüüd põgeneda on, ei kuhugi
brusselisse ei mahu me ka kõik ära