Silt: Anton Pärn

[caption id="attachment_474386" align="alignnone" width="1920"] Filoloogiatudeng Katariina Karnau on rahul, et saab teist suve järjest Iloni Imedemaal töötada. Praegu on ta abiks Ronja Röövlitütre näituse ülespanemisel. Foto Kaire Reiljan[/caption] Suvise personali otsinguid igal aastal aina varem alustanud Haapsalu tööandjail on nüüdseks lõviosa abikätest leitud. „Praeguseks on hoog juba maas ja paljudes kohtades töötajad leitud,” ütles töötukassa Haapsalu büroo tööandjate konsultant Regina Triebstock. Töötukassa kodulehel on praegu Läänemaal kümmekond hooajalist tööpakkumist, enamik on seotud teeninduse, toitlustuse ja puhastusteenustega. Hooajalistesse ametitesse otsitakse inimesi aga ka kuulutustega ühismeedias. Triebstocki hinnangul oli tänavu töötukassa kaudu hooajalisi pakkumisi varasemast veidi vähem, mis võib tähendada, et personal leitakse eelmistel aastatel ametis olnud inimeste seast. Teiseks aastaks tagasi Tallinna ülikooli filoloogiatudeng Katariina Karnau aitas esmaspäeva pärastlõunal Iloni Imedemaal Ronja Röövlitütre näitust ette valmistada. Hommikupool

[gallery ids="473922,473921,473920,473919,473923,473924,473925,473926,473927,473932,473931,473930,473929,473928"]   Haapsalu muuseumijuht ja arheoloog Anton Pärn viis muuseumiööl rahva vaatama Lihula keskaegse nunnakloostri kaevu, mille talgulised olid kuu alguses võsast puhastanud. Sissejuhatuse kloostri ajalukku tegi Pärn Lihula mõisa saalis, kuhu oli kogunenud 30-40 inimest. "Räägin alustuseks kloostrist ja Lihulast juurde, sest kloostrist endast on materjali äärmiselt napilt," märkis Pärn. Mõisa kell jõudis siiski lüüa õige mitu veerandtundi, rahvas kuulas elava huviga ja pooletunnisena plaanitud loeng venis pikemaks. Selle järel mindi mõisamäele jalgu sirutama, et vaadata linnust ja 13. sajandil rajatud kloostri kaevu, mis asub Lihula kiriku taga. "Väike, aga ülioluline detail," ütles Pärn kaevu kohta. Säilinud ja näha on ka naistsistertslaste kloostri kiriku müürilõik. Pärna sõnul ei olnud Lihula klooster mingi vaene ääremaa-asutus. Sellel oli ulatuslik üle

[caption id="attachment_473635" align="alignnone" width="1920"] Lihulas läheb ajaloolane ja arheoloog Anton Pärn tagasi keskaega, rääkides kell 18 mõisa saalis Lihula linnusest ja tsistertslaste nunnakloostrist. Kloostri kaevu puhastasid talgulised aegsasti võsast. Kaire Reiljan[/caption] Laupäeval avavad mäluasutused ja kirikud hilisõhtuni uksed, et võõrustada muuseumiöö külastajaid. 16. muuseumiöö kannab pealkirja „Öös on hääli” ja nii, nagu võivad hääled olla vaiksed ja valjemad, lähenevad ettevõtmisele eri nurkade alt ka siinsed muuseumid. Enamik Läänemaal tegutsevaid muuseume avab ukse kell 18 ja kõikjal tuleb sissepääsuks tasuda sümboolse summana 1 euro. Muusikat mitmele maitsele Mitmes Läänemaa kirikus ja muuseumis kõlab laupäeva õhtul muusika. Haapsalus juhatabki kell 18 muuseumiöö sisse Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Eriksoni vaimuliku ambient-muusika kontsert „Õhtus on hääli”. Ambient on 1970. aastatel Euroopas sündinud elektronmuusika stiil, mis keskendub helide kõlavärvingutele, et luua kuulajat ümbritsev ja haarav atmosfääriline ruum. „See võiks sobida võibolla noorematele inimestele,” ütles Maria Strauss Püha Johannese kogudusest. Muusika, mid

[caption id="attachment_470831" align="alignnone" width="1920"] Emakeeleõpetaja Monika Undo sõnul on keeruline õppekäike planeerida, kui õpetajad ei tea, mida tohib ja mida ei tohi teha. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lapsevanema kaebusest alguse saanud õppekäikude rahastamise keeld ministeeriumilt on Läänemaa kooli- ja kultuuritöötajate hinnangul toonud kasu asemel kahju ning teinud õpetajad õppekäikude planeerimisel ettevaatlikuks. Koolide õppekäikude rahastamise teema tõusis pärast Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi lapsevanema kaebust haridus- ja teadusministeeriumile, et miks peab ta lapse ujumistundide eest lisaks maksma, kui need on ometi õppekava osa. Selle peale teatas minis

[caption id="attachment_467859" align="alignnone" width="904"] Olavitee lõunaosa.[/caption] [caption id="attachment_467860" align="alignnone" width="1251"] Olavitee põhjaosa.[/caption] Kui saarlased on osa Eesti läänerannikul kulgema hakkavast Püha Olavi rännuteest juba maha märkinud, siis läänlased alles peavad plaani. Neljapäeval said Lihula muuseumis kokku Püha Olavi palverännutee projekti eestvedajad, teele jäävate omavalitsuste ja koguduste esindajad ning turismiasjalised. „Jõuti kokkuleppele, et see projekt väärib elluviimist,” võttis kohtumise kokku seda juhatanud Püha Olavi sihtasutuse juhatuse liige Anton Pärn. Pärna sõnul näitas kokkusaamine, et huvi rännutee vastu on piirkondades väga suur. „Ega tagasiteed enam pole. Kui me praegu ei suuda seda ära kasutada, siis edaspidi võtab projekti elluviimine palju rohkem aega,” sõnas ta. Plaanitav palverännutee kulgeks Saaremaalt Sõrve tipust mööda Eesti läänerannikut Tallinna Oleviste kirikuni, tehes põiked Vormsi ja Pakri saartele. Just Lääne-Eestis asuvad pühale Olavile pühitsetud kirikud ja kabelid: Sõrves, Saastnas, Vormsis, Nõval, Pakril ja Tallinnas. Projekti ühe eestvedaja Kersti Markuse sõnul markeeri

[caption id="attachment_466128" align="alignnone" width="1920"] Raudteemuuseumi tõi külalisi juurde suvelavastus „Viimane vaba suvi”. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Möödunud aastal tõusis sihtasutus Läänemaa Muuseumid muuseumikaardiga külastuste arvult üllatavalt kõrgele kohale kogu Eesti arvestuses. Sihtasutuse lühendiga SALM moodustavad Haapsalu raekoda, linnusemuuseum, raudtee- ja sidemuuseum, Iloni Imedemaa ning Ants Laikmaa muuseum ning see on Läänemaa suurim mäluasutus. Väljaspool Tallinna ja Tartut paiknevate muuseumide arvestuses jõudis sihtasutus mullu viie kõige enam muuseumikaardiga külastatud mäluasutuse hulka. Muuseumikaart on 75 eurot maksev digitaalne pilet, mis keh

[gallery ids="462964,462965,462967,462980,462972,462975,462974,462976,462977,462963,462966,462968,462969,462970,462978,462979,462961,462962,462981,462982,462983"]   Laupäeva õhtul Haapsalu toomkirikus peetud johannesepäeva kontsertpalvusel anti üle EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk ehk Johannese rist, mille pälvis tänavu SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juht ja arheoloog Anton Pärn. "Tema elus on olnud ääretult viljakas periood justnimelt see töö siin Haapsalus, mis ta on teinud meie ajaloo uurimise, väljakaevamise ja väljakaevatu süstematiseerimisega ja Haapsalu oma inimestele ja külalistele eksponeerimisega," märkis Haapsalu koguduse õpetaja Mart Salumäe. "Te

[caption id="attachment_462444" align="alignnone" width="1920"] Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseumi tosinast paadist said kaheksa nüüd talvel varju alla, kui avati muinsuskaitseameti toel valminud paadimaja. Paadimaja ehitamiseks sai rannarootsi muuseum muinsuskaitseameti muuseumikiirendi taotlusvoorust üle 55 600 euro. Mitte küll esimesel katsel, kuid nagu ütles SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn, on muuseumi paadimaja hea näide sellest, et kunagi ei tasu esimese äraütlemise peale alla anda. Paadimajas on vaatamist nii sees kui ka väljas. Kui sisemist ekspositsiooni pääseb külastama muuseumipiletiga, siis esikülje kattel olev fotonäitus on vaadata ööpäev läbi ja täiesti tasuta. Katte tarvis on muuseumi teadur ja paadimeister Jorma Friberg välja otsinud vanad fotod ja kaardid, mis tutvustavad Vanasadama varasemat ajalugu. Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul on Friberg teinud muuseumide ja arhiivide pildigaleriides väga põhjalikku tööd ning leidnud fotosid, mida varem pole kusagil avaldatud. Vanimal, 1798. aastast pärit kaardi on näha, et praegune holmidepealne koosneski paarsada aastat tagasi väikestest saarekestest ehk root

[caption id="attachment_459487" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu toomkiriku võlvid kaetakse soojustusega ning ristimiskabel ja käärkambrid saavad soojustatud katuse. Foto Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu toomkiriku soojustamise hanke võitis OÜ Rändmeister, kes peab töö lõpule viima järgmise aasta lõpuks. „Lähiajal kaetakse ristimiskabel ja käärkamber telgiga, sest seal algab katusevahetus,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn. Toomkiriku energiatõhususe parandamise käigus saavad ristimiskabel ning mõlemad käärkambrid soojustatud katuse, soojustusega kaetakse ka toomkiriku võlvid ja restaureeritakse peasissepääsu k

[caption id="attachment_458680" align="alignnone" width="1920"] Anton Pärn. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu muuseumisuvi tõi sel aastal mitu uut näitust ja põnevat konverentsi. See annab põhjuse küsida sihtasutuse Läänemaa muuseumid juhilt, arheoloog Anton Pärnalt, kas tal on alati kiire. „Mulle meeldib tegutseda ja tihtipeale see siis nii ongi,“ ütles ta. Kui palju on teil praegu erinevaid rolle? Pere – abikaasa, isa ja vanaisa – need rollid ei kao kuhugi. Aga töö juures