Silt: Anton Pärn

[caption id="attachment_424214" align="alignnone" width="1920"] Põlluvärava torn. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnuse veebruaris varisenud Põlluvärava torni remondiks on Läänemaa muuseumil 15 000 eurot, kuid tööd saab alustada siis, kui ilmad soojemaks lähevad. Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn ütles, et kultuuriministeerium andis loa kasutada Iloni Imedemaa tänavuseks katuse remondiks mõeldud 15 000 eurot Põlluvärava torni varingu likvideerimiseks.

[caption id="attachment_424167" align="alignnone" width="1920"] Vene lipuga kilomeetriposti enam raudteejaama juures pole. Foto: arhiiv[/caption] Haapsalu linnapea Urmas Sukles lasi Läänemaa muuseumidel maha võtta Eesti raudtee 0-kilomeetriposti, mis märkis kohta, kust hakati lugema Eesti raudteekilomeetreid. „Minu poole pöördusid linnakodanikud, keda Venemaa lipp keset linna häiris,“ ütles Sukles.

[gallery ids="423964,423965,423966,423967,423968,423969,423970,423971,423972,423973,423974,423975,423976,423978"] Motoklubi Alempois MC kutsus tänaseks Paide vallimäele motoklubide esindajad tervest Eestist, et nad Paides süüdatud jüritule oma kodukohtadesse viiksid.

[caption id="attachment_394295" align="alignnone" width="961"] Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on muuseum otsustanud topisekogust loobuda. Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa muuseum soovib anda oma topisekogu üle loodusharidust pakkuvatele asutustele, suurima hulga topiste vastu on huvi tundnud Eesti loodusmuuseum. „Oleme oma looduskogu ümber mõtestamas. Me ei pea vajalikuks selle laiendamist ja lihtsalt hoida kogu, mida me ei täienda ja kus puudub ka kompetents, pole mõtet,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Nii ongi muuseum pöördunud loodusharidust pakkuvate mäluasutuste poole ja uurinud, kas neil oleks soovi topiseid endale saada. Muuseumi topisekogu, kus on kõige rohkem linnutopiseid, on Pärna sõnul omal ajal moodustunud mitmel moel. Suur osa looma-, linnu- ja kalatopistest on pärit nõukogude ajast, kui rajooni koduloomuuseumid said neid üleliiduliselt. Nüüd aga muuseum neid enam ei vaja. „Kui on vaja olnud, oleme saanud neid mujalt deponeerida või laenata,” ütles Pärn. Tema sõnul kasutati muuseumile kuuluvaid topiseid viimati siis, kui Haapsalu raekojas oli näitus ajaloolistest relvadest.

[caption id="attachment_420731" align="alignnone" width="1440"] Haapsalu piiskopilinnuse müür on varisemisohtlik. Foto: erakogu[/caption] Laupäeva õhtul varises Haapsalu piiskopilinnuse Aiavärava torni nurgast kive. Praeguseks on varinguohtlik ala piiratud, kuid müüri konserveerima saab Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul hakata siis, kui ilmad soojemaks lähevad. Kohe laupäeva õhtul, kui kivid müürinurgast varisesid, tõmbas Haapsalu Linnahooldus ohtlikule piirkonnale ümber lindi, mis nüüdseks on asendatud varinguohust teavitava sildiga.

[caption id="attachment_417535" align="alignnone" width="1920"] Rahvarõivanäitus Haapsalu raekojas. Foto Kaire Reiljan[/caption] Sel nädalavahetusel on viimane võimalus vaadata Haapsalu raekojas Läänemaa rahvarõivaste ja rahvarõivaist inspiratsiooni saanud riiete näitusi, sest järgmisest nädalast läheb raekoda uue ekspositsiooni ette valmistamiseks paariks kuuks kinni. Sel laupäeval kl 14 ja 15 saab veel osaleda rõivanäituse kuraatorituuril, kus väljapanekut tutvustab muuseumi teadur Kadri Laur. Märtsi alguses tahab aga muuseum taas raekoja uksed avada uuenenud kuurordiväljapaneku ja mööblinäitusega „Mööbel tuli külla”.

[caption id="attachment_206254" align="alignnone" width="405"] Kallis Mari sõidutab veel nädalavahetusel huvilisi. Foto arhiiv.[/caption] Laupäeval ja pühapäeval teeb aurupaat Kallis Mari Väikesel viigil suve viimased sõidud.

[caption id="attachment_405289" align="alignnone" width="2000"] Arheoloogid Heiki Valk (vasakul) ja Anton Pärn tutvustasid huvilistele Saastna kabeli väljakaevamisi. Foto: Andra Kirna[/caption] Kaevamistega Saastnas tegid arheoloogid kindlaks kabeli piirjooned ja leidsid hulgaliselt 15.–17. sajandi münte. Kabelist lõuna poolt kaevati välja luustikke. Arheoloog Heiki Valgu sõnul oli Saastna kabel juba keskajal kuulus suurte olavipäevaaegsete rahvakogunemiste paigana. Sinna tuldi olavipäeva pidama ka hiljem, rootsi ajal. „Luteriusu levimisega muutus see taunimisväärseks kui katolikuaegne ebausu pärand. Kirikuvisitatsioonides on esimene selline teade aastast 1597 ja neid tuleb ette kuni 18. sajandi alguseni. Mainitakse, et rahvas käib siin koos ja peetakse suurt ebausku,” rääkis Valk, tõdedes, et mis seal siis toimus, pole teada.

[gallery ids="402782,402784,402786,402788,402790,402792,402794,402796,402798,402800"] Fotod Kaire Reiljan Sel nädalal müttavad Lihula mõisamäel ja Saastna kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüavad labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Magnetomeetri ja georadari abil on võimalik maasse auku kaevamata kindlaks teha näiteks seda, kas maa sees on peidus müüre, tuleasemeid või muud, mida palja silmaga ei näe. Neljapäeva, 29. juuni õhtul kl 17 on kõigil huvilistel võimalus tulla Lihula mõisa, kus ajaloolane Kersti Markus ning arheoloogid Anton Pärn ja Villu Kadakas koos Carmen Cuenca-Garciaga Trondheimi ülikoolist tutvustavad uuringute eesmärke ja räägivad kõrgtehnoloogilistest meetoditest, millega vaadeldakse Lihula kultuurkihti. Kui läheb hästi, loodavad arheoloogid tutvustada ka uuringute esimesi tulemusi.