Avakülg Tags Anton Pärn

Silt: Anton Pärn

Tänasest sõidab taas Peetrike

Haapsalu kärbib pool miljonit

[caption id="attachment_301749" align="alignnone" width="1024"] Kalli Mari madrus Roger Õiglas on valmis merele minema, kuid raha aurukatla tarbeks napib. Urmas Lauri[/caption] Koroonakriisi tõttu jääb aurulaev Kallis Mari sel suvel Uuemõisa lossi varju alla, sest tema Väikesele viigile viimiseks pole raha ning seda ei luba ka tervisekaitsenõuded. Haapsalu volikogu arutab tuleval nädalal lisaeelarvet, mille järgi linna tulud vähenevad ligi 1,2 miljoni euro võrra. Nii suuri kärpeid küll esialgu plaanis ei ole, mistõttu linnavalitsus laseb eelarve enam kui poole miljoniga miinusesse. Kulutusi kavatseb Haapsalu linnavalitsus vähendada 0,6 miljoni euro võrra.

Rüütli tänava krunt ei väsi üllatamast

[caption id="attachment_301360" align="aligncenter" width="2000"] Rüütli ja Linda tänava nurgakrundil on lisaks kahele suurele keldrile päevavalgele tulnud ka varasemaid müüre. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalus Rüütli ja Linda tänava nurgal toimuvatel arheoloogilistel väljakaevamistel tuleb päevavalgele järjest uusi üllatusi, mis on pannud arheoloog Anton Pärna oma esialgseid seisukohti ümber hindama. „Kogu aeg kõik muutub,” ütles Pärn. Muutused on tingitud sellest, et maapõuest paljastub järjest uusi müürilõike ja neis omakorda ukseavasid, nišše, treppe ja ka leide, mis ajaloolastele järjest uut infot annavad. „Ma olen ise hästi rahul,” ütles Pärn. Tema sõnul on praegune arheoloogiline uurimine jätkuks 32 aasta tagustele Jaani tänava kaevamistele. „Aga see siin on veel uhkem kui Jaani tänaval,” lisas ta. Linnaarheoloogi töö meenutab elevandi kirjeldamist läbi lukuaugu – kord näed ühte jupikest, siis teist ja lõpuks pead püüdma neid jupikesi tervikuks liita. Selliseid trassikaevamisest suuremaid arheoloogilisi uurimisi nagu praegu Rüütli ja Linda (kunagise Saksa) tänava nurgal, on viimase veidi enam kui 30 aasta jooksul olnud Haapsalus kolm – Jaani tänaval, Väike-Mere tänaval ja nüüd. „Sellega võib juba teha üldistusi linna arengu ja linna planeeringu kohta,” ütles Pärn.

Haapsalu veevärk küsis töötukassalt toetust

[caption id="attachment_300160" align="alignnone" width="2000"] Kaido Erik kärpis alluvate palku, et saada riigilt toetust. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaal on töötukassalt palgahüvitist saanud 205 ettevõtet kokku üle 1,6 miljoni eurot. Töötukassa hüvitise saajate seas on nii ettevõtteid, kelle tulu vähenemise osas ei ole küsimustki – näiteks Haapsalu ja Läänemaa muuseumid ja Haapsalu spordibaasid, mis eriolukorra ajal pidid uksed sulgema. Samas on hüvitise saajate seas ka Haapsalu veevärk. „See aitab hoida vee hinda madalal,” põhjendas Haapsalu veevärgi juht Kaido Erik.

Maapõu paljastas Rüütli tänaval puhta veega kaevu

[caption id="attachment_299916" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Anton Pärn arvab, et tagumine, sinise kilega kaetud kelder on vanem kui tänavaäärne. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalus Rüütli ja Linda tänava nurgal tuli arheoloogilise uurimise käigus välja kaks võlvkeldrit, millest ühes on kristallpuhta veega kaev. „See on üks huvitavamaid viimase kümnendi ehitusleide linnast – muidugi on huvitav ka linnamüür, aga eluhoonetest on see raudselt kõige unikaalsem,” ütles muuseumijuht ja arheoloog Anton Pärn Rüütli ja Linda tänava nurgal päevavalgele tulnud keldrite kohta. See, et aastakümneid tühjalt seisnud krundil vanale keldrile satutakse, polnud iseenesest üllatav, pealegi oli varasematest kirjeldusest teada, et sellel kohal on asunud keldriga maja. Keldri nurgale satuti ka kaks aastat tagasi krundil esmaseid arheoloogilisi uuringuid tehes. Sellest teadmisest lähtudes kavandas krundi uus omanik ka oma uue maja asukoha. Et aga keldreid on kaks, tuli kõigile üllatusena. Pärn ütles, et kuna keldrid on omavahel ühendatud, võidi neid ka ühena kirjeldada. „Keldrid on väga heas seisukorras ja tänapäeva mõistes väga suured,” ütles Pärn, kelle sõnul on kahe keldri pindala kokku umbes 70 m². „Minu soovitus omanikule oleks need säilitada, sest see on väga suur rikkus,” ütles Pärn.

Läänemaal jäävad muuseumid suletuks

[caption id="attachment_276484" align="alignnone" width="2048"] Haapsalu linnusemuuseumi enne eriolukorra lõppu ei pääse. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi laupäevast võib avada vabaõhumuuseumid, siis Läänemaa muuseumid jäävad veel suletuks, et mitte külastajatele pakkuda poolikut lahendust.

Muuseumid pingutavad püksirihma

[caption id="attachment_298640" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühendmuuseumide juht Anton Pärn on mõõdukalt optimistlik ja loodab, et kui inimesed enam välismaale ei sõida, liiguvad nad rohkem Eestimaal ringi. Malle-Liisa Raigla[/caption] Muuseumid kärbivad kulusid ning loodavad toetustele ja siseturismile, et kriisiaastal majanduslikult toime tulla. Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on praegu veel raske ennustada, milliseks aasta kujuneda võib, kuid ta arvas, et eelarves tuleb 50–60protsendine auk. „Meil tuleb selle olukorraga hakkama saada ja on selge, et peame kärpima,” lisas Pärn. Kulude vähendamiseks on näiteks külastajatele suletud muuseumihoonetes maha keeratud kütet, loobutud mehitatud valvest ja ka tunduvalt vähendatud koristusteenust.