Olavitee põhjaosa.
Kui saarlased on osa Eesti läänerannikul kulgema hakkavast Püha Olavi rännuteest juba maha märkinud, siis läänlased alles peavad plaani.
Neljapäeval said Lihula muuseumis kokku Püha Olavi palverännutee projekti eestvedajad, teele jäävate omavalitsuste ja koguduste esindajad ning turismiasjalised.
„Jõuti kokkuleppele, et see projekt väärib elluviimist,” võttis kohtumise kokku seda juhatanud Püha Olavi sihtasutuse juhatuse liige Anton Pärn.
Pärna sõnul näitas kokkusaamine, et huvi rännutee vastu on piirkondades väga suur. „Ega tagasiteed enam pole. Kui me praegu ei suuda seda ära kasutada, siis edaspidi võtab projekti elluviimine palju rohkem aega,” sõnas ta.
Plaanitav palverännutee kulgeks Saaremaalt Sõrve tipust mööda Eesti läänerannikut Tallinna Oleviste kirikuni, tehes põiked Vormsi ja Pakri saartele. Just Lääne-Eestis asuvad pühale Olavile pühitsetud kirikud ja kabelid: Sõrves, Saastnas, Vormsis, Nõval, Pakril ja Tallinnas.
Projekti ühe eestvedaja Kersti Markuse sõnul markeeri
