8.3 C
Haapsalu
Kolmapäev, 9. oktoober 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Anton Pärn

Silt: Anton Pärn

Müristajad tõid jüritule Haapsallu

[gallery ids="423964,423965,423966,423967,423968,423969,423970,423971,423972,423973,423974,423975,423976,423978"] Motoklubi Alempois MC kutsus tänaseks Paide vallimäele motoklubide esindajad tervest Eestist, et nad Paides süüdatud jüritule oma kodukohtadesse viiksid.

Muuseum tahab loovutada oma topisekogu loodushariduseks

[caption id="attachment_394295" align="alignnone" width="961"] Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on muuseum otsustanud topisekogust loobuda. Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa muuseum soovib anda oma topisekogu üle loodusharidust pakkuvatele asutustele, suurima hulga topiste vastu on huvi tundnud Eesti loodusmuuseum. „Oleme oma looduskogu ümber mõtestamas. Me ei pea vajalikuks selle laiendamist ja lihtsalt hoida kogu, mida me ei täienda ja kus puudub ka kompetents, pole mõtet,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Nii ongi muuseum pöördunud loodusharidust pakkuvate mäluasutuste poole ja uurinud, kas neil oleks soovi topiseid endale saada. Muuseumi topisekogu, kus on kõige rohkem linnutopiseid, on Pärna sõnul omal ajal moodustunud mitmel moel. Suur osa looma-, linnu- ja kalatopistest on pärit nõukogude ajast, kui rajooni koduloomuuseumid said neid üleliiduliselt. Nüüd aga muuseum neid enam ei vaja. „Kui on vaja olnud, oleme saanud neid mujalt deponeerida või laenata,” ütles Pärn. Tema sõnul kasutati muuseumile kuuluvaid topiseid viimati siis, kui Haapsalu raekojas oli näitus ajaloolistest relvadest.

Haapsalu piiskopilinnuse müür variseb

[caption id="attachment_420731" align="alignnone" width="1440"] Haapsalu piiskopilinnuse müür on varisemisohtlik. Foto: erakogu[/caption] Laupäeva õhtul varises Haapsalu piiskopilinnuse Aiavärava torni nurgast kive. Praeguseks on varinguohtlik ala piiratud, kuid müüri konserveerima saab Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul hakata siis, kui ilmad soojemaks lähevad. Kohe laupäeva õhtul, kui kivid müürinurgast varisesid, tõmbas Haapsalu Linnahooldus ohtlikule piirkonnale ümber lindi, mis nüüdseks on asendatud varinguohust teavitava sildiga.

Rahvarõivad vabastavad koha mööblile

[caption id="attachment_417535" align="alignnone" width="1920"] Rahvarõivanäitus Haapsalu raekojas. Foto Kaire Reiljan[/caption] Sel nädalavahetusel on viimane võimalus vaadata Haapsalu raekojas Läänemaa rahvarõivaste ja rahvarõivaist inspiratsiooni saanud riiete näitusi, sest järgmisest nädalast läheb raekoda uue ekspositsiooni ette valmistamiseks paariks kuuks kinni. Sel laupäeval kl 14 ja 15 saab veel osaleda rõivanäituse kuraatorituuril, kus väljapanekut tutvustab muuseumi teadur Kadri Laur. Märtsi alguses tahab aga muuseum taas raekoja uksed avada uuenenud kuurordiväljapaneku ja mööblinäitusega „Mööbel tuli külla”.

Kallis Mari lõpetab hooaja

[caption id="attachment_206254" align="alignnone" width="405"] Kallis Mari sõidutab veel nädalavahetusel huvilisi. Foto arhiiv.[/caption] Laupäeval ja pühapäeval teeb aurupaat Kallis Mari Väikesel viigil suve viimased sõidud.

Arheoloogid peavad Saastnat kunagiseks rahvusvaheliseks kokkusaamiskohaks

[caption id="attachment_405289" align="alignnone" width="2000"] Arheoloogid Heiki Valk (vasakul) ja Anton Pärn tutvustasid huvilistele Saastna kabeli väljakaevamisi. Foto: Andra Kirna[/caption] Kaevamistega Saastnas tegid arheoloogid kindlaks kabeli piirjooned ja leidsid hulgaliselt 15.–17. sajandi münte. Kabelist lõuna poolt kaevati välja luustikke. Arheoloog Heiki Valgu sõnul oli Saastna kabel juba keskajal kuulus suurte olavipäevaaegsete rahvakogunemiste paigana. Sinna tuldi olavipäeva pidama ka hiljem, rootsi ajal. „Luteriusu levimisega muutus see taunimisväärseks kui katolikuaegne ebausu pärand. Kirikuvisitatsioonides on esimene selline teade aastast 1597 ja neid tuleb ette kuni 18. sajandi alguseni. Mainitakse, et rahvas käib siin koos ja peetakse suurt ebausku,” rääkis Valk, tõdedes, et mis seal siis toimus, pole teada.

Arheoloogid uurivad kõrgtehnoloogiliste seadmetega Lihulat ja Saastnat

[gallery ids="402782,402784,402786,402788,402790,402792,402794,402796,402798,402800"] Fotod Kaire Reiljan Sel nädalal müttavad Lihula mõisamäel ja Saastna kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüavad labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Magnetomeetri ja georadari abil on võimalik maasse auku kaevamata kindlaks teha näiteks seda, kas maa sees on peidus müüre, tuleasemeid või muud, mida palja silmaga ei näe. Neljapäeva, 29. juuni õhtul kl 17 on kõigil huvilistel võimalus tulla Lihula mõisa, kus ajaloolane Kersti Markus ning arheoloogid Anton Pärn ja Villu Kadakas koos Carmen Cuenca-Garciaga Trondheimi ülikoolist tutvustavad uuringute eesmärke ja räägivad kõrgtehnoloogilistest meetoditest, millega vaadeldakse Lihula kultuurkihti. Kui läheb hästi, loodavad arheoloogid tutvustada ka uuringute esimesi tulemusi.

Kallis Mari hakkab sõitma pärast jaanipäeva

[caption id="attachment_240888" align="alignnone" width="900"] Aurupaat Kallis Mari Väiksel viigil. Foto: Urmas Lauri[/caption] Aurupaat Kallis Mari on Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul kavas sõitma panna pärast jaanipühi. „Oleme alustanud ettevalmistusi,“ ütles Pärn. Tema sõnul on vaja niita faarvaater, ette valmistada kai ja teha alusele tehniline kontroll.

„Tondilinn” aitab avastada vähetuntud haapsallast

[gallery ids="399717,399719,399721,399723,399725,399727,399729,399731,399733,399735,399737,399739,399741,399743,399745,399747,399749,399751,399753"] Malle-Liisa Raigla fotod Haapsalus üles kasvanud baltisakslase Fred von Hoerschelmanni jutukogumiku „Tondilinn. Lugusid Haapsalust” ilmumine eesti keeles avab meile ukse seni varjus olnud maailma. Mul on elus olnud kaks suurt üllatust – üks oli Ilon Wikland, kelle kohta ma lapsepõlves ei teadnud, et tegemist on nii tuntud haapsallasega, ja teine on Fred von Hoerschelmann,” tunnistas Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn teisipäeval Fannyhofi villas „Tondilinna” esitlusel.