Kes katab ravikulud Eestis, kui töötad välismaal? 

Pole sugugi ebatavaline, et paljud Eestis elavad inimesed töötavad välismaal. Kui kahe riigi vahel rändajad peaksid aga vajama arstiabi kodumaal, peab ravikulud katma see riik, kus inimesel on ravikindlustus.

Tervisekassa ja sotsiaalkindlustusamet on teises Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis, Ühendkuningriigis, Norras, Islandil, Liechtensteinis või Šveitsis elavatele või töötavatele inimestele abiks, et nende ravikulud oleksid kaetud nii Eestis kui ka võõrsil. Uurime lähemalt, mida tuleks inimestel eelnevalt ise teha, et arstiabi oleks tagatud.

Euroopa Liidu liikmesriigis töötades küsi sealt S1 tõend

Kui inimese elukoht on Eestis, aga ta töötab teises EL-i liikmesriigis,  siis tasutakse tema töötasult sotsiaalmaks just sinna riiki, kus ta reaalselt tööd teeb. Sellisel juhul vastutab inimese sotsiaalkindlustuse eest see riik, kuhu tema töötasult makse makstakse. Teisisõnu – riik, kuhu inimese eest rahaliselt panustatakse, peab tagama talle ka ravikindlustuse ja katma tema ravikulud nii kohapeal kui ka Eestis.

Selleks, et saada tasuta arstiabi Eestis, tuleks välisriigi ravikindlustusasutuselt küsida S1 tõendit ja esitada see Tervisekassale. Nii on inimesel Eestis arsti juurde minnes kehtiv ravikindlustus samadel tingimustel nagu teistel Eestis elavatel ja töötavatel ravikindlustatutel ja ta ravikulud katab Tervisekassa.

Toome näite Matist, kes käib Soomes tööl, aga naaseb töönädala lõpus Eestisse oma pere juurde. Mati töö eest makstav sotsiaalmaks läheb Soome riigile ehk Matil on ravikindlustus Soomes. Kuna Mati elukoht on Eestis ja ta võib arstiabi vajada ka siin, on tal õigus taotleda Soome ravikindlustusasutuselt Kela S1 tõendit. Tõend tuleb esitada Tervisekassale, kus see registreeritakse. Pärast seda on Matil ka Eestis arsti juurde minnes ravikulud automaatselt kaetud. Tervisekassa arveldab ise Soome Kelaga ja Mati saab Eestis tasuta arstiabi.

Eestis pensionipõlve veetes taotle S1 tõendit

Tavapärased on ka juhud, kus välismaal töötav eestlane kolib pensionieas tagasi kodumaale, et olla lähemal oma sugulastele ja sõpradele. Pensionieas võidakse ka varasemast rohkem tervishoiuteenuseid vajada.

Kui inimesele maksab pensioni Eesti Sotsiaalkindlustusamet, on inimesel automaatselt Tervisekassa ravikindlustus. Kui aga pensioni maksab teine EL-i liikmesriik, peab inimene Eestis ravikindlustuse saamiseks taotlema välisriigi ravikindlustusasutuselt S1 tõendi ja esitama selle Tervisekassale. Lisaks peab inimene veenduma, et rahvastikuregistris on ta elukohaks Eesti. Tervisekassa registreerib S1 tõendi ja inimene liidetakse Eesti ravikindlustussüsteemiga, mis tähendab, et ta saab siin arstiabi samadel tingimustel nagu teised siin elavad pensionärid.

Toome näite eestlasest Marist, kes saab Soomest pensioni, aga otsustas kolida tagasi Eestisse. Mari leidis Eestis omale elukoha ja märkis selle ka ära Eesti rahvastikuregistris. Kuna Mari soovis ka Eestis arstiabi saada, esitas ta Soome Kelale avalduse S1 tõendi saamiseks. Kelalt saadud tõendi tõi Mari Tervisekassasse, kus see registreeriti. Nüüd on Maril edaspidi õigus saada Eestis tervishoiuteenuseid nii nagu tavalisel Eesti pensionäril. Tervisekassa arveldab ise Kelaga ja Mari saab Eestis arstiabi kasutada.

Kuidas saada ravikindlustus mitmes riigis töötades? 

Leidub ka inimesi, kes töötavad mitmes Euroopa Liidu riigis korraga. Näiteks töötavad paljud arstid, ülikoolide lektorid ja ka teiste ametite pidajad nii Eestis kui ka välismaal. Kuidas saab sellisel juhul olla ravikindlustatud, olenemata oma asukohast?

Inimesel saab olla ravikindlustus vaid ühes Euroopa Liidu liikmesriigis korraga. Et teha kindlaks, millise riigi sotsiaalkindlustusõigused talle kohalduvad, tuleks inimesel pöörduda elukohajärgse sotsiaalkindlustust pakkuva asutuse poole.

Eestis on see asutus Sotsiaalkindlustusamet. Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse, et Eesti vastutab inimese sotsiaalkindlustuskaitse eest, väljastatakse talle A1 tõend. See tuleb esitada tööandjale, et töötasult makstav sotsiaalmaks laekuks Eestisse ja inimene saaks siin vajadusel sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid.

Võtame näiteks Ülo, kes elab küll Eestis, kuid käib loenguid andmas ka Helsingi Ülikoolis. Ülo töötab ühe kuu jooksul kolm nädalat Tartus ja ühe nädala Helsingis. Kuna Ülo töökohad asuvad eri riikides, peab ta pöörduma Eesti Sotsiaalkindlustusameti poole, et saada A1 tõend. Selle tõendi kohaselt asub Ülo põhiline töökoht Eestis ja Ülole kohaldub Eesti sotsiaalkindlustusõigus. Ülo esitab talle väljastatud A1 tõendi Helsingi Ülikoolile. See tähendab, et Helsingi Ülikoolis teenitud töötasult maksmisele kuuluv sotsiaalmaks tuleb maksta Eestisse.

Kokkuvõtvalt tasub meeles pidada, et kui inimene on seotud mitme EL-i liikmesriigiga, siis tasuks kindlasti välja uurida kõik õigused ja võimalused, mida inimeste vaba liikumine EL-is annab, sh ravikindlustuse puhul. Töö tõttu piiriülese liikumisega ja ka piiriüleselt pensioni saades on tähtis omada S1 tõendit, mis tagab ravikindlustuse oma elukohariigis. Meeles tuleks pidada, et reeglina annab ravikindlustuskaitse ja muud sotsiaalsed hüved just see riik, kus inimene töötab või kust ta pensioni saab.

Vivika Tamra

Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonna peaspetsialist