Eesti haridustöötajate liidu pöördumine valitsuskoalitsiooni läbirääkijate poole

Käimas on valitsuskoalitsiooni moodustamise läbirääkimised. Kogu ühiskond jälgib seda protsessi pingsalt ja lootusrikkalt, et Eesti riik ja rahvus ka tulevikus kestaks ja õitseks.

Selle põhieeldus on Eestis jätkuvalt väga hea hariduse saamine ning andmine. Kui Eesti rahvas on hästi haritud, saab ka meie majandus õitseda ja kogu ühiskonna rahulolu kasvada. Haridus on muuhulgas ka julgeoleku küsimus – on oluline, et kogu Eesti noorsugu oleks ühtses eestikeelses inforuumis ja selleks peab Eesti olema jätkuvalt väga hea haridusega riik.

Praegu on Eestis saadav haridus veel väga hea, kuid vaadates meie õpetajate vanuselist koosseisu ja väga väikest noorte õpetajate juurdekasvu, on senise väga hea hariduse jätkumine Eestis suure küsimärgi all.

Ametist lahkuv valitsus on teinud olulisi samme, et Eesti õpetaja oleks väärtustatud ja mõistlikult tasustatud. Oleme eesmärgile mõnevõrra lähemale jõudnud. Enamik parteisid on enne eelmisi ja ka seekordseid riigikogu valimisi sõnastanud eesmärgina tõsta õpetajate töötasu konkurentsivõimeliseks.

Eesti õpetaja on magistriharidusega spetsialist. Seega peab Eesti õpetaja töötasu olema Eestis kõrgharidusega spetsialistide töötasuga vähemalt võrdne. Eestis on kõrgharidusega spetsialistide töötasu riigi keskmisest töötasust ligikaudu 20 protsenti kõrgem. Paraku eelmistel valitsemisperioodidel seda palgaeesmärki ei saavutatud.

Lisaks on Eesti üks väheseid riike maailmas, kus kogenud ja ennast arendanud õpetaja ja algaja ja/või isegi ilma kvalifikatsioonita õpetaja saavad sama palju palka. Väga oluline on õpetajate esindusorganisatsiooni kaasates kiiresti välja töötada õpetaja karjäärimudel ning selle rakendamiseks ka raha eraldada. Praeguse rahastussüsteemi alusel antakse omavalitsusele iga õpetaja ametikoha kohta õpetaja töötasu alammäärale lisaks ainult 17,1 protsenti. Nii ei ole mitte kuidagi võimalik haridustöötajate palku diferentseerida ega mõistlikult tasustada klassijuhataja tööd, mis saab aasta-aastalt aina suurema tähenduse.

Lähtudes uut koalitsiooni moodustavate erakondade valimislubadustest ja Eesti õpetajaskonna kriitilisest seisust, ootame, et antud lubadused saaksid kindlasti kajastatud sõlmitavas koalitsioonilepingus ning hariduse ees seisvad probleemid oleks valitsuse prioriteedid, mis ka hiljemalt selle parlamendi ajal ellu viiakse. Õpetajaameti väärtustamine oleks tugev ja vajalik sõnum noortele. Tähtis on tõsta juba järgmisel aastal õpetajate töötasu miinimum võrdseks kõrgharidusega töötajate keskmise kuupalgaga, mis on järgmisel aastal prognoositavalt ligikaudu 2300 eurot. Järgnevatel aastatel on oluline seda hoida kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga võrdsel tasemel (20% riigi keskmisest kõrgem). Peame jõudma lähiajal olukorda, kus õpetaja töö on ihaldusväärne ja meie ametisse on konkurents, sest ainult nii saame tagada hea hariduse jätkumise Eestis.

Kui selle eesmärgini ei suuda valitsus jõuda aastal 2024, siis on kindlasti oluline, et koalitsioonileping ja sügisel paika pandav riigi eelarvestrateegia näitaks selgelt, milliste sammudega eesmärgini plaanitakse jõuda.

Kindlasti on tähtis, et ka edaspidi säiliks lasteaiaõpetajate palga sidusus kooliõpetajate töötasu miinimumiga ning see kajastuks ka koalitsioonilepingus ja tegevuskavades, sest alusharidus on meie hariduse vundament ning on oluline, et väärtustaksime kõiki Eesti õpetajaid.

Eesti õpetaja keskmine vanus on maailmas üks kõrgemaid ja pärast kooli tööle suundumist on nelja aasta pärast pooled õpetajad koolitöölt paraku lahkunud. Õpetajate vaimse tervise hoidmise nimel tuleb vältimatult nende töökoormusele tähelepanu pöörata ja selleks vastavad sammud astuda, et vähendada õpetajate läbipõlemist.

Me peame jääma targaks rahvaks ja selleks on meil vaja kvalifitseeritud, motiveeritud ja võimekaid õpetajaid.

Reemo Voltri

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees