Kuigi Matsalu filmifestivali võidufilmid avalikustatakse laupäeva õhtul, peab žürii otsuse langetama juba täna, et korraldajad saaksid teha autasustamiseks vajalikke ettevalmistusi.
“Täna õhtu hakul annab žürii oma otsusest teada,” lootis festivali direktor Tiit Mesila.
Mesila ütles, et ei ole ennast žürii töösse seganud ja tal ei ole õrna aimu, milline otsus sealt tuleb, kuid žürii liikmed on talle tunnistanud filmide kõrget taset.
Kui žürii läänlasest liige Tiit Randla oli peaaegu kõik filmid ära vaadanud, ei olnud tal veel selge, millised neist on tema meelest parimad, sest häid filme on palju.
Üks favoriit on Randla meelest “Serengeti”, mida näidati ka kolmapäeva õhtul festivali avamisel.
Ornitoloog, jahindusekspert ja looduskaitsja Tiit Randla ütles, et väga tugevad filmid on Saksamaalt, sakslased on teinud Skandinaaviast ja Soome loodusest häid filme.
“Nad on väga sarnased ja nad on liiga head,” ütles Randla. “Võib öelda, et Saksa rahaga tehakse praegu vaata et maailma kõige paremaid filme.”
Väga head filmid on jaapanlaste tehtud, kuid Randla pidas vajalikuks esile tõsta ka neid, mis räägivad meile aktuaalsetel teemadel. Selliseidki on festivali võistlusprogrammis piisavalt.
Loodusfilmi tase on kõvasti tõusnud ja ühtlustunud, tehnikarevolutsioon lubab teha palju paremaid filme kui varem.
“Kui on hea tehnika, palju raha ja aega, siis on resultaat ka super,” ütles Randla. Näiteks tehti “Amazonast” kolm aastat!
Vaesemate riikide väiksema eelarvega filmide puhul jäävad võimalused ka väiksemaks, aga see ei ole reegel.
Eesti filmidest üllatas Randlat keskkonnafilm “Inimese mõõdud” — väga globaalne ja huvitav, ei midagi eestipärast. (56 minutit kestva filmi režissöör on Marianne Kõrver, seda on filmitud Türgis, USAs, Saksamaal, Kambodžas — L. I).
“See on maailmatasemel film,” kiitis Randla.
Kuigi žürii mõlemad kaks välismaalast on professionaalsed filmitegijad, on žüriil võrdlemisi ühesugused vaated ja maitse, tunnistas Randla.
Loodusfilm peab paitama silma ja kõrva
Žürii liiget, Eesti Päevalehe loodusajakirjanikku Ulvar Käärti üllatas filmide mitmekesisus. Temal oma lemmikute valimisega raskusi ei olnud.
Kõige lihtsam oli talle B–kategooria filmide (Loodus ja Inimene) järjestamine. A–kategoorias (Loodus) oli see raskem, sest tugevaid filme oli palju.
Puhast loodusfilmi tahab Käärt nautida silmade ja kõrvadega, aga film peab jutustama ka huvitavat lugu, tal peab olema sõnum. Nii kirjeldas Käärt kriteeriume, mille järgi tema filme hindab.
Erki Tammiksaar, geograafi haridusega teadlane ja filmitegija Tartust ütles, et Inimese ja Looduse kategooria filmide puhul tahab ta mõista, miks neist probleemidest räägitakse ja kas filmitegijad pakuvad ka lahendusi. Enamasti nad seda ei suuda, sest nemad ei ole otsustajad, nad saavad juhtida vaid tähelepanu.
Tammiksaar tunnistas, et on kummaski kategoorias sattunud filmidele, mille puhul on unustanud ennast vaatama, unustanud, et on žürii liige, et tal on kiire ja ta peab hindama.
Žüriil tuli läbi vaadata 16 A– ja 13 B–kategooria filmi, need kõik kokku kestavad umbes 25 tundi.
Festivali lõpetamine ja parimate autasustamine on laupäeva õhtul kell 18. Parimaid filme näidatakse Lihula kultuurimajas terve pühapäeva — kell 10–18.
