Fotod: erakogu
Laupäeva hommikul on Nõva koolimaja juures tavapärasest rohkem askeldamist, sest lapsevanemad ja kohalik koolikogukond olid nõuks võtnud taastada endine paikkondlik vaatamisväärsus – kooli katseaed.
Kunagi seisid seal sirges reas õunapuud ja nende vahel looklesid lille- ja köögiviljapeenrad, mida koolilapsed rohimas-kastmas käisid. „Tõeline kohalik uhkus,” meenutab kooliaeda endine geograafia-, ajaloo- ja bioloogiaõpetaja Hedvig Kokk, kes oli selle kinnituseks kaasa võtnud hulga vanu fotosid. „Isegi rootslased käisid siin meie aia ilu vaatamas.” East hoolimata krapsakas proua mäletas täpselt, kust kulgesid teed ja rajad, kus toimetasid tema klassi poisid ja millega tegelesid tüdrukud. Praegu meenutab endisi hiilgeaegu vaid kolm rohtunud ja ime läbi veel hingitsevat pojengipõõsast. „Käisime Padiselt toomas tolle hetke moelille – kurdlehist roosi, aga ega seda vist enam alles ole,” vaatas Kokk otsivalt ringi. Roosi asemel lokkabki vaid lopsakas okasroosivõsa.
Talgulised meisterdasid ja paigaldasid samal ajal aeda viis puidust kasti, mis täidetakse mulla ja sõnnikuga ning mis jäid ootama esmaspäeva, mil lapsed kooli-lasteaeda tulid. Koos külvatakse sinna porgandi-, kurgi- ja linaseemet ning edasine taimede eest hoolitsemine jääbki laste ülesandeks. Nagu vanasti.
Kella kaheks oli töö lõpetatud – maalapp niidetud ja võsast puhtaks trimmerdatud, väike piknikki peetud. Palju tööd aga ootab ees. Proua Kokk soovitas vanade õunapuude taguse aiariba üles künda ja kohalikele inimestele kasutada anda – ülipopulaarse Tartu luhapealse kogukonnaaia näitel.
Meeli Hunt
Uskumatult hea Õpetaja ikka!!
oli ka minul au tema õpilane olla, tõesti Õpetaja suure algustähega!