Juhtkiri: maakoolide kaitseks

Jaanuaris pakkus haridus- ja teadusministeerium kohalikele omavalitsustele „koolivõrgu korrastamiseks” raha, kui nad oma alla saja õpilasega gümnaasiumid sulgevad. See tähendaks rohkem kui 40 maagümnaasiumi kadu, sest just nii palju selliseid koole Eestis on ja enamjaolt asuvad need maal.

Hariduse arengukava järgi aastani 2035 ootaks sama saatus ka 7.–9. klassis alla 30 lapsega põhikoole. Ka need koolid asuvad enamjaolt maal ja neid on Eestis üle saja. „Kahaneva rahvastikuga piirkondadesse” jääksid kuueklassilised algkoolid, gümnaasiumiharidust saaks linnas ja põhiharidust „suuremas keskuses”.

Koolivõrgu reformist rääkides jääb kõlama kaks põhjendust: raha ja hariduse kvaliteet. Esimest neelavad väikesed põhikoolid liiga palju ja kvaliteet kannatab. Haridus- ja teadusministeerium soovitab kohalikel omavalitsustel tõsiselt kaaluda, kas alla 30 lapse puhul põhikooli vanemas astmes jätkub neil ikka kvalifitseeritud õpetajaid, kuidas nad tagavad täiskoormuse, korraliku palga ja noorte õpetajate järelkasvu – kõik see, millest sõltub hariduse kvaliteet. Lihtsamalt öeldes seab ministeerium kahtluse alla, kas „kahaneva rahvastikuga piirkondades” on kvaliteetse põhi- ja keskhariduse andmine üldse võimalik.

Peale ministeeriumi plaani põhiharidus keskustesse koondada, kirjutab tänane Lääne Elu õpilaste ainevõistlustest ehk olümpiaadidest. Kõigele teistele silmad ette teeb Lääneranna vallas asuv paarikümne õpilasega Metsküla kool, noppides Pärnumaa olümpiaadidelt järjest kõrgeid kohti. 6. klasside bioloogia ainevõistluselt tõid Metsküla lapsed koju viis esimest kohta, inglise keele olümpiaadi võitnud Metsküla kooli 6. klassi tüdruk oli parem ka kõigist ainevõistlusel osalenud 7. klassi õpilastest.

Tahes-tahtmata tekib küsimus linnas antava hariduse kvaliteedist, kui pisike Metsküla linnalapsi võidab.