Juhtkiri: e-riigi taandareng

Esimene kuu, kui sai taotleda elektrihinna kompensatsiooni, on läbi ja ligi tuhat läänlast on kompensatsiooni ka saanud.

Kogu seni kehtinud kompenseerimissüsteemi kõrval on käinud jutt, kas taotluse esitamine on alandav või mitte. Kuu keskel raius peaminister Kaja Kallas riigikogu ees, et toetuse küsimine ei ole alandav. Tema sõnul tuleb taotlusi esitada teistelgi juhtudel – peretoetuste saamiseks, pensioni saamiseks jne. Tegelikult pole aga nende toetuste küsimine energiatoetuse küsimisega võrreldav. Ühest küljest jaotab see inimesed sissetuleku järgi kaheks, teisalt oli taotlemine peaministri mainitud toetustega võrreldes keerulisem.

Kui peretoetuse saamiseks tuleb taotlejal teha vaid üks nupuvajutus ekraanil, siis energiatoetuse taotluse tegemine võttis kaua aega just oma keerukuse tõttu. Esimene katsumus oli taotlejal üles leida koht, kus taotlust esitada. Vähemalt Läänemaa omavalitsuste kodulehtedelt tuli seda kohta otsida. Seejärel tuli lahterdada kõik oma sissetulekud. Kui leibkonnas oli rohkem kui üks inimene ja lisaks palgale oli ka muid sissetulekuid, näiteks oli üks pereliige nende kuude jooksul olnud kasvõi haiguslehel, muutus taotluse esitamine juba keeruliseks ja tekkis korduvalt küsimusi, kuhu üks või teine tulu kirja panna või kas tulud said ikka õigesti märgitud.

Kas e-riik Eesti tõesti ei suuda inimeste sissetulekuid automaatselt arvestada? Miskipärast on tuludeklaratsioone esitades inimese sissetulekud automaatselt olemas ja seal piisab enamikul vaid mõnest nupuvajutusest.

Senine energiakompensatsiooni taotlemine näitab vaid e-riigi taandarengut. 20 aastat on eestlasi harjutatud sellega, et kõik käib mugavalt ja kiirelt. Praegune taotlemise kord viis aga ajas tagasi. Tõenäoliselt paljud taotlejad energiakompensatsiooni enam küsima ei pea, sest jaanuari arvetel on riik juba automaatselt ühe osa kinni maksnud.