Haapsalu toomkirikus kõlab Erki Meistri missa

Lääne Elu

info@le.ee

Ansambel Miinus Seitse „Missa Campanise” proovis. Dirigeerib Raul Talmar, marimbal Tanel-Eiko Novikov. Foto: erakogu
Ansambel Miinus Seitse „Missa Campanise” proovis. Dirigeerib Raul Talmar, marimbal Tanel-Eiko Novikov. Foto: erakogu

Laupäeval saab Haapsalu toomkirikus osa maailmaesmaettekandest, kui kõlab Erki Meistri loodud kellade missa – „Missa Campanis”.

Haapsalu helilooja Erki Meistri loodud missa esitaja on vokaalansambel Miinus Seitse ja noor andekas löökpillimängija Tanel-Eiko Novikov marimbal, dirigeerib Raul Talmar.

Kust tuli selle missa kirjutamise idee?

Missa kui klassikaline muusikavorm oma ajatuses oli kutsuv. Tundsin, et tahan selle vormi juurde tagasi pöörduda just nüüd, veidi küpsemana, ja interpreteerida seda klassikalist teksti hoopis uues võtmes.

„Missa Campanis“ tuleneb ladina keelest ja tähendab eesti keeles „Kellade missa“. Campanis on loodud vokaalteosena, klassikalise segakoori neljahäälse seadena. Seade ja soovitusliku saatepillina on kasutatud kellasid või marimbat. Haapsalu toomkirikus kõlab marimbapartii Tanel-Eiko Novikovi esituses.

Kui kaua Missa Campanise loomine aega võttis?

See on teine minu loodud missa ja kirjutatud väga pika aja jooksul. Alustasin juba aastal 2006, ent toona valmis vaid teose esimene osa Kyrie. Paari aasta eest tundsin, et on käes aeg alustatu lõpule viia. Lõviosa teosest sai valmis päris kaugel Haapsalust – olin loomereisil Sri Lankal, istusin päevade kaupa päikese eest varjus ja kirjutasin. Teose lõpuosa Agnus Dei valmis mullu siinsamas Suur-Lossi tänava kodus.

Kuidas üldse kirjutamine välja näeb – pole vist enam nii, et helilooja haarab paberi ja sule?

Kasutan noodigraafika loomisel arvutiprogrammi abi – nii partituur, vokaalpartiid kui ka pillipartiid saavad niimoodi kergemini paberile. Sisuline idee ja mõte tuleb aga ikka igalt heliloojalt endalt, tänapäevased tehnilised võimalused teevad lihtsalt nootide vormistamise lihtsamaks

Kui muidu kasutan viiside otsimisel sageli ka klahvpilli, siis missa Campanise loomisel kasutasin pilli abi minimaalselt. Kirjutasin reisil, seega polnud niisuguseid võimalusi võtta, noodid panin kirja pigem eelnevalt mõtteis tekkinud kujutluse järgi.

Teose esituskoosseis – koor ja marimba – on üsna ebatraditsiooniline. Kust tekkis selline idee?

Päris alguses oli teos mul mõeldud a capella-versioonina segakoorile, sealt aga kasvas idee edasi ja mind paelusid instrumendina kristallhelikausid, mis aga oleksid seadnud helistike interpreteerimisele omad piirid. Seega saatepartii muutus ja lõpuks otsustasin marimba kasuks. Olen väga põnevil, kuidas see Haapsalu toomkiriku suurepärases akustikas kõlab.

Milline on olnud koostöö esitajatega?

Teose vokaalosasid kannab ansambel Miinus Seitse, kellega mul on olnud tore koostöö juba üle 15 aasta. Olen neile palju muusikat loonud, ka ise ansamblis laulnud. Hetkel ma küll tavaproovidest ei jõua osa võtta, sest proovid on enamasti Tallinnas, ent Miinus Seitse on traditsiooniliselt ka Haapsalus laagrites käinud ja siin mitmeid kontserte andnud. Suurematest teosest võiks ehk esile tõsta mõne aasta eest Haapsalus vabariigi aastapäeva kontsertvastuvõtul kõlanud rannarootsi põimiku „Kullane rand“.

„Missa Campanise“ löökpilliosasid kannab Tanel-Eiko Novikov marimbal. Tanel-Eikoga on see minu esimene ühine ettekanne, aga olen väga tänulik ja rõõmus selle koostöö üle, tema loominguline ja professionaalne lähenemine on palju juurde andnud.

Vokaalosa ja pillipartii seob tervikuks dirigent Raul Talmar. Raul on tänavu dirigeerimas esmaettekannet nii „Missa Campanises“ kui ka kevadel ettekandele tulevas uudisteoses koostöös Kalevi Kammerkooriga. Sooje sõnu Rauli kohta jagub nii mul endal kui ka kogu esituskoosseisul.

Viimastel aastatel ongi teil valminud just mitmed suurvormilised teosed.

Jah, olen kirjutanud palju koorimuusikat a capella koosseisudele, ent mida aeg edasi, seda rohkem meeldib mulle luua ka pillidele. Koroonaajal olen palju kirjutanud. Mitmed esmaettekanded on olude sunnil küll praegu edasi lükkunud, seda suurem rõõm on, et laupäevane esmaettekanne teoks saab.

 

Missa Campanis

  • Püha Missa on eksisteerinud juba kakskümmend sajandit. Püha missa on alati identne, üks ja seesama missa, kuid eri aegadel on kasutatud eri vorme.
  • Missa osad: Kyrie – Issand, halasta; Christe – Kristus, halasta; Gloria – Au olgu Jumalale kõrges; Credo – Mina usun; Sanctus – Püha on Issand; Benedictus – Õnnistatud olgu; Agnus Dei – Jumala Tall.
  • Erki Meistri „Missa Campanis“ on loodud vokaalteosena, klassikalise segakoori neljahäälse seadena, kus soovitusliku saatepillina on kasutatud kellasid või marimbat.
  • Teose esmaettekanne on laupäeval kell 18 Haapsalu toomkirikus. Kontserdile on prii sissepääs.

Liivi Tamm

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
pühendatud
2 aastat tagasi

elektri hinna tõusule