Kukkusin tööl ja väänasin jala välja. Perearst saatis mu haiguslehele. Õnnetusest on möödas juba nädal, aga tööandja pole minuga ühendust võtnud. Kas peaksin ise midagi tegema?
Töötaja peab tööandjale tööl juhtunud õnnetusest teada andma, samuti sellest, et ta on õnnetuse tõttu töövõimetuslehel. Kui õnnetust juhtus pealt nägema kolleeg, peab temagi tööandjat teavitama.
Arst peab viivitamatult teavitama tööinspektsiooni raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest, samuti sellest, kui ta määras töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse. Mõistagi peab tööõnnetusse sattunud töötaja arstile esmalt ütlema, et ta sai viga tööd tehes. Tööinspektsioon annab laekunud infost omakorda teada tööandjale.
Tööandja ei pea jääma ootama tööinspektsiooni teavitust, vaid tööõnnetuse asjaolusid ja põhjusi tuleb uurima hakata kohe ehk siis, kui ta sai õnnetuse toimumisest teada (näiteks pealtnägijate info põhjal).
Kui te pole tööandjale öelnud, et olete tööõnnetuse tõttu töövõimetuslehel, tehke seda esimesel võimalusel. Soovitame teavitada näiteks e-kirja teel, et saaksite hiljem vajadusel teavitamist tõendada. Kümne tööpäeva jooksul peab tööandja juhtunut uurima, sh üldjuhul küsima selgitusi ka kannatanult. Uurimise käigus peab tööandja jõudma selgusele, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte.
Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab õnnetuse asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab akti tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetuse uurimise lõpetamist.
Uurida tuleb kõiki tööõnnetusi, et selgitada välja asjaolud ja põhjused vältimaks sarnase juhtumi kordumist.
Piret Kaljula
tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant
Üheksal juhul kümnest hoiab ajudega inimene sellises olukorras keele hammaste taga. See, mis järgneb, kui ütled tööõnnetus, on ise üks paras tööõnnetus.
Uurima hakkavad seda ametnikud, kes ei jaga elust, tööst, asjadest ööd ega mütsi. Mitte midagi ei saa nad aru- põhiline argument on “seadus näeb ette”.
Vaene tööandja, kes sellesse hädaorgu satub…
Miks sa komistasid, kas sulle ei öeldud, et vaata jalgade ette?
Miks sa keeva vett endale peale kallasid? Kas sulle ei öeldud, et see on kuum? Ja skafandrit ka ei ole?!