Läänemaa omamoodi maratonil on osalenud 57 inimest, kes on kokku läbinud 2742 kilomeetrit, aega tulemusi saata on veel esmaspäevani.
Omamoodi maraton kujutab spordiliidu Läänela peasekretäri Ülle Lassi sõnul seda, et järjest päevadel, kuid mitte rohkem kui kahe nädala jooksul tuleb läbida joostes või kõndides kas 21 või 42,195 kilomeetrit või rattaga 40 või 89 kilomeetrit. Mobiilirakenduse kaudu saadud tulemused tuleb edastada Lassile. „Ma olen silma kinni pigistanud, kui on olnud üks puhepäev vahel,” ütles Lass.
Kõige populaarsem viis täis- või poolmaratoni läbimiseks on kõndimine. „Tundub, et see on kõnnimaraton,” naljatas Lass.
Läänlased on kokku kõndinud 2106 kilomeetrit. Näiteks on kaks naist läbinud juba kõndides viis maratoni, üks mees on Lassile aga edastanud 370kilomeetrise matka tulemused, mis teeb kokku kaheksa maratoni, üks osaleja on maratoni läbinud kettagolfi mängides.
Jalgrattaga on maratoni läbinud seitse inimest. Neist üks on teinud poolmaratoni ja ülejäänud täismaratoni. Kokku on jalgrattaga sõidetud 487 kilomeetrit. Lass tõi välja, et täismaratoni on läbinud ka 10- ja 12-aastased neiud koos oma emaga.
Kõige tagasihoidlikumalt on osalejaid jooksumaratonil. Lassile on andmed edastanud vaid viis jooksjat, kes on kokku läbinud 149 kilomeetrit. See tähendab, et kaks inimest on jooksnud täismaratoni ja kolm poolmaratoni.
Lass tõi välja, et peamiselt on maratonil osalejad naised. Kõigist osalejatest vaid seitse on seni olnud mehed.
Samuti ütles Lass, et Läänemaa omamoodi maratonile võib edastada ka võistluste tulemusi, näiteks Kullamaa maijooksul läbitud kilomeetreid. Samuti teadis Lass, et analoogseid maratone tehakse ka koolides – ka nemad võivad Lassile oma tulemused edastada. „Tähtis ei ole mitte aeg, vaid kilomeetrite arv,” ütles Lass.
Kõikidele osalejatele on Lass lubanud anda medalid. Rohkemate maratonide läbijaid ootavad ka eriauhinnad. „Kui inimene läbib seitse maratoni, siis ei ole mõtet talle ju seitset medalit anda,” ütles Lass.
