Jääl on mingi imeline tõmme – juba esimene lombile tekkiv kirmetis kutsub end saapakannaga katki toksima, samamoodi kipuvad inimesed veele niipea, kui sinna jääkaas peale tekib.
Lääne-Eesti vabatahtliku reservpäästerühma liikmed on käinud koolides ja üritustel kümneid kordi veest ja jääst ning nendega seotud ohtudest rääkimas. Et sõnad ei jääks pelgalt sõnadeks, on aeg-ajalt mõistlik taas kogeda, mis tunne ikkagi on läbi jää kukkuda ja jääaugust välja ronida. Nii saadi ühel päikesepaistelisel laupäeval Rohuküla lähistel kokku, et teoreetilised ja praktilised tarkused meelde tuletada.
