LOETUIMAD LOOD 2020: Maagilised seened ja kanep viisid naise kohtu alla

Lääne Elu

info@le.ee

Anna Kuuskmann kasvatas endale depressiooni raviks kodus ravikanepit ja seeni ning sai selle eest karistada. Arvo Tarmula
Anna Kuuskmann kasvatas endale depressiooni raviks kodus ravikanepit ja seeni ning sai selle eest karistada. Arvo Tarmula

Lääne Elu avaldab 2020. aastal veebis enim loetud lood.

7. jaanuaril kirjutas Lääne Elu, et katsetused võidelda aastaid kestnud depressiooni vastu kodus kasvatatud kanepi ja seente abil viisid noore naise kohtu ette ja tõid tingimisi karistuse.

Esmaspäeval kinnitas kohtunik Piia Jaaksoo Haapsalu kohtumajas prokuratuuri ja Anna Kuuskmanni vahel kokkuleppe, millega naine tunnistas end süüdi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemises suures koguses. Karistuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus kaheaastase katseajaga, mille jooksul ei tohi ta seadusega pahuksisse minna. Lisaks tuleb tal tasuda 1988 eurot uurimise ja kohtupidamisega seotud kulutuste eest.

Pealtnäha tavalise narkojuhtumi tagamaad on üllatavad ja veidi traagilisedki. „Ma tegin seda oma tervise pärast,” selgitas Kuuskmann pärast istungi lõppu Lääne Elule.

Kanep ja maagilised seened

Prokurör Indrek Kalda ette loetud süüdistuste järgi kasvatas Kuuskmann eelmise aasta algusest oma kodus psilotsübiini ja psilotsiini sisaldavaid seeni. Seente kasvatamine sai lõpu mais, kui politsei naise tegevusest teada sai, tema kodus läbiotsimise korraldas ja leitud 46 grammi seeni uurimiseks kaasa võttis.

Lisaks pani Kuuskmann aprillis lillepottidesse kasvama kaheksa kanepitaime. Kanepitaimed kaalusid konfiskeerimise hetkel 1,18 grammi ja nende THC (tetrahüdrokannabinoidi) sisaldus oli 0,24 protsenti. Kuna tööstusliku kanepi THC sisaldus on seaduse järgi alla 0,2 protsendi, kvalifitseerus ka see kuriteona.

Nii seeni kui ka kanepit kasvatas Kuuskmann enda tarbeks. „Depressiooni ja ärevuse raviks. Ja see aitas ka,” ütles Kuuskmann.

Depressiooniga võitleb Kuuskmann juba aastaid, olles kogu selle aja ka arstlikku abi saanud ja ära proovinud terve nimekirja antidepressante. „Olen terve elu arstide juures käinud, aga antidepressandid ei aita,” märkis naine. Nii otsustaski ta abi otsida teistest allikatest.

Seened ja kanep mõjuvad tema sõnul hoopis teisiti, tekitades teatud sorti pidurdusmomendi, kui lained hakkavad üle pea kokku lööma. Ta selgitas, et erinevalt antidepressantidest ei muuda need meeli tuimaks, vaid lubavad inimesel n-ö hetkes kohal olla ja aru saada, mis temaga toimub.

„Praegu on juba parem ja saan endaga hakkama. Olen ise hästi positiivne ja viimasel ajal olen pigem teistele abiks olnud. Depressioonis inimese jaoks on väga oluline ise asjaga tegeleda, mitte oma seisundit ravimite all matta,” selgitas Kuuskmann pärast istungit.

Kroonilise depressiooni tõttu on Kuuskmann vaid osalise töövõimega ja juba pikalt töötukassa hingekirjas, kus osaleb ka koolitustel. „Mul ei ole lihtne tööle saada. Aga varsti lähen kogemusnõustaja väljaõppele. Olen varem ka pereteraapiat õppinud,” rääkis Kuuskmann.

Tema sõnul on depressiooni all kannatavatel inimestel Eestis väga raske piisavat abi saada. „Tavalisest psühholoogilisest konsultatsioonist ei ole inimestel tihti abi. Depressioonist jagu saamiseks on vaja jõuda selle põhjusteni, sügavamale,” nentis Kuuskmann. See eeldab aga ise oma ravi eest maksmist ja teenuseid, mida haigekassa ei kata. „Näiteks holistiline regressiooniravi. Aga sellele kulub sadu eurosid ja igaüks seda endale lubada ei saa,” nentis Kuuskmann. Kuna depressioon tähendab tihti ka töötuks jäämist, satuvadki inimesed nõiaringi, kust on väga raske välja murda.

Eestis keelatud

Prokurör Indrek Kalda sõnul on tegemist vägagi erandliku kohtuasjaga.

„Minu teada ei ole Haapsalus varem seeni kasvatatud. Kanepiga seoses on küll olnud aeg-ajalt kriminaalasju, kus kohtualune ütleb, et kanep aitab lõõgastuda ja ennast paremini tunda,” ütles ta. Kalda meenutas aastatetagust juhtumit, kui üks Soomest pärit mees kasvatas Lihula kandis ravikanepit ja oli veendunud, et see tegevus peaks olema kogu Euroopa Liidus lubatud.

„Teatud riikides on see kõik tõesti lubatud, aga kuna see meil keelatud on, tuleb selle eest ka karistada,” sedastas Kalda.

„Minu lähedased teavad, mis toimub, ja nende jaoks on asi traagilisem kui minu enda jaoks, aga ma saan hakkama,” kinnitas Kuuskmann.

Seente depressioonivastane mõju

Viimastel aastatel tehtud kliinilised uuringud kinnitavad psilotsübiini depressioonivastast mõju. Uuringud väidavad, et psilotsübiin võib taastada depressiooniga seotud närvisüsteemi osade toimimise.

Üheks olulisemaks peetakse Imperial College Londoni meditsiiniteadlase Robin Carhart-Harrise 2017. a tehtud uuringut, millest selgus, et psilotsübiin muudab depressioonipatsientide ajus toimuvaid mehhanisme, sealhulgas inimestel, keda teised depressiooniteraapiad ei aidanud.

Siiski hoiatavad teadlased, et omal käel ei peaks psühhedeelsete ainetega eksperimenteerima.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
viloloog
3 aastat tagasi

Huvitav oleks teada kes kitul käis!

Tom naabermajast.
3 aastat tagasi

Hilf dir selbst und hilft dir Gott.