Haapsalus Lehe tänavas oma majas elav Ester Kont on seda meelt, et noor postiljon solvus tema peale ning viskas talle adresseeritud kirja postkasti panemise asemel hoopis hoovi. Postiettevõtte esindaja ütles, et tegemist on õnnetu juhusega, meelega kirjakandja kirja maha ei loopinud.
Maja, milles vanaproua elab, asub paarkümmend meetrit tänavast eemal. Aiaväravani, millele on kinnitatud postkast, viib killustikuga sillutatud tee.
Vanaproua leidis kirja esmaspäeval oma maja hoovis vedelemast. Ilm oli sajune, kuid proual õnnestus vihma käes lebav elektriarve siiski päästa. “Ümbrik pudenes laiali, hea et kiri alles jäi,” lausus Kont.
postiljon pole oma ihusilmaga kunagi tädi näinudki, rääkimata omavahel suhtlemisest
Jah, enne mõtle, siis ütle, räägib ka vanasõna!
Küll on kahju, et inimesel pole kodus absoluutselt mitte midagi teha.
Nüüd ju on hea sõbrannadega koos teed juua ja ajalehest pilti vaadata! Tegija!
aga mõtle, Arvos, kui jube oleks elu kui sul poleks internetti ning puuduks võimalus oma arvamust avaldada. Las vanaproual jääb see rõõm selgitada, miks ta arvas, et noor postiljon vist solvus tema kirja peale, kus ta palus autoga väravani mitte sõita ning too pahameeles viskas kirja üle aia. Kes artiklit luges see teab, et proual pole kerge liikuda, sest ta liigub vaevaliselt kepi najal. Puud ja toidu toob pojapoeg ja kedagi teist tal pole. Soovime talle tervist ning kena jõuluaega ning äkki mõni sõbrannagi astub läbi ja saab koos teed juua ning ajalehest “tegija” pilti vaadata.