Tervet Eestit tabanud päikeseenergiabuum on jõudnud ka Läänemaale. Kuigi mereäärne kant sobib pigem tuuleparkide ehituseks, on meile kerkinud ka suhteliselt suured päikeseelektrijaamad.
Elektritootmine on muutumas. Euroopas ja ka Eestis eelistatakse aina enam taastuvenergiat. Sel on kolm põhjust: esiteks on taastuvenergia tihti soodsam kui traditsiooniline õli- või söeküte, teiseks sunnib taastuvenergiat peale Euroopa Liidu kliimapoliitika ja kolmandaks on küsimus maailmavaates.
Üks pisike päikesejaam on investori põhimõtteline panus teha midagi praktilist, et keskkond oleks puhtam ja meil kõigil maailmas turvaline elada. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et eestlased on üks kõige leigemaid kliimasoojenemise probleemi suhtuvaid rahvaid Euroopas. Me arvame, et kui kaheksa kuud aastas on Eestis nagunii kehv suusailm, siis üleujutuste, tugevate tormide, kuumalainete ning magevee kadumise negatiivne mõju jätab meid puutumata. See pole nii.
Euroopa Liidu pikaajaline poliitika sunnib aina enam taastuvenergiasse investeerima. Seetõttu ongi meil praegu päikesepaneelide püstitamise buum. Eesti riik muutis tänavu taastuvenergia toetusskeemi, kuid päikesejaamadele kehtib selle aasta lõpuni erand. Investorid kiirustavad, et kindlustada oma rahapaigutusele 12 aastaks stabiilne toetus. Edaspidi korraldab valitsus päikesejaamade ja muude taastuvenergial töötavate jõujaamade toetuseks oksjoneid. Tuleval aastal jõustuv liginullenergiahoonete ehitusnõue kasvatab päikesepaneelide paigaldamist veelgi.
Taastuvenergia võib anda juba praegu kokkuhoidu. Haapsalu toasoe on madalam hakkpuidu põletamise tõttu. Koduses majapidamises toob päikesepaneel samuti kasu. Taastuvenergiabuum muudab maailma ja meie tarbimisharjumusi.
Rumal meedia on nuhtluseks kõigile. Kuivõrd aasta lõpu seisuga jagatakse ära toetused siis on buum ka käima läinud ja ei midagi muud. Samas teame, et päikeseenergia tehnoloogia on ikka samas arengustaadiumis ning tegemist on tavalise mastaabiefektiga majanduses. Juhul kui päikesepaneeli kasutegur tõuseb 50% peale, alles siis saame rääkida tehnoloogilisest revolutsioonist. Ka salvestustehnoloogia on hetkel vajadustest lähtudes olematu. Seega ei ole siin tegemist konkurentsivõimelise tehnoloogiaga ning energeetika tulevik lähima sajandi jooksul on ikka tuumaenergia. Rohkem pädevust ja mõistust.