Haeska küla tähistas esmamainimise 740. aastapäeva uue trükise ilmumisega. Külapäeval esitles Haeska külaseltsi juhatuse liige Saima Madrus kordustrükki raamatust „Haeska sõnas ja pildis”, mille esmatrükk on ilmunud 16 aastat tagasi.
„Nüüd, küla 740. aastapäeva ja Eesti sajanda sünnipäevaga seoses mõtlesime, et teeme kordustrüki,” ütles Madrus. Trükise materjalid on kogunud ja koostanud Madruse õde Aino Lillenurm ning ajaloolased Kalev Jaago ja Mati Mandel. Raamatu koostaja Maire Vilbase kogutud on kihelkonna ajaloo materjalid.
Trükis on saanud nüüdisaegse kuue. Kui 2002. aasta väljaande fotod olid koopiamasinaga paljundatud ja ähmased, siis uue trüki fotod on ümber pildistatud ja selged. Fotod pildistas ümber Madruse tütar Helen Rammu.
Trükis annab ülevaate Haeska küla ajaloost, alustades muinas- ja keskajast, tutvustab Haeska mõisa, talude ostmise aega, aga ka nüüdisaja Haeskat ja Haeska seltsielu.
„Haeska sõnas ja pildis” pole ainus Haeska rahva koostatud ja välja antud trükis. Küla esmamainimise 730. aastapäeva tähistab „Põline Haeska” ja 735. aastapäeva selle teine osa. Esimene annab ülevaate Haeska taludest, teine hariduselust.
Madrus meenutas, et veel paarkümmend aastat tagasi ei teatud Haeska ajaloost suurt midagi ja seltsielu puudus täiesti. „Haeska oli ääremaa, mis ei kuulunud kuhugi,” ütles Madrus. Küla oli kuulunud Martna kihelkonna alla, kuid liidetud siis Ridala kihelkonnaga. 1998. aastal käinud Lillenurm Martna kihelkonnapäeval ja tulnud seal tagasi tõdemusega, et igal pool elu käib, aga Haeskas mitte. „Siis hakkasime tegutsema,” ütles Madrus. Aasta pärast peeti Haeska küla esimene kokkutulek, aastal 2000 loodi Haeska külaselts, 2002.aastakodukohapäeval esitleti „Haeska sõnas ja pildis” esmatrükki. Samal aastal ilmus ka ajaleht Haeska Hääl.
Madrus ise on 1999. aastast pidanud Haeska küla kroonikat. „Kaks paksu kladet on täis ja kolmas poole peal,” ütles Madrus. Oma 740. aastapäeva tähistas külarahvas läinud laupäeval suure kokkutulekuga, kus iga talu sai „Haeska sõnas ja pildis”. „Kõik said, suvitajad ka,” märkis Madrus. Haeska külas on praegu 36 talu, kus elatakse aasta ringi, ja 31 talu, kus pidevalt ei elata.
Kokkutulek algas Haeska seltsimaja juures, kus lipu tõmbas traditsiooniliselt vardasse küla vanim elanik – seekord Maimu Nebokat. Tegevust jätkus õhtuni – viktoriin, võistlused, teatrietendus, simman. Mälestuseks tehti kogu külast drooni pealt pilt. Rahvas rivistus pildistamiseks talude kaupa. Lähtuti põhimõttest, et kokkutulnud on kas mõnest Haeska talust või siis mõne talu külalised.
