Silt: Kalev Jaago

[gallery ids="488032,488031,488030,488029,488028,488027,488026,488025,488024,488023,488022,488021,488020,488019,488018,488017,488016"]   40 aastat tagasi 12. oktoobri hommikul Haapsalu lasteraamatukogu hoovi oma kodulinna heaks tööd tegema kogunenud noortest sündis liikumine „Noor-läänlane”, kelle ettevõtmistest tekitas enim kõmu 1987. aasta augustis kõnniteedele vanade tänavanimede kirjutamine. Kuulutus 1986. aasta septembri lõpu rajoonilehes Töörahva Lipp ja koolide teadetetahvlile ilmunud plakatid kutsusid noori kaasa lööma Haapsalu vanalinna haldjate ühisuses. Kuulutuste peale tuli 12. oktoobril kokku üle 40 noore, kellest noorimad käisid alles neljandas klassis ja vanimad olid keskkooliealised. Sel esimesel päeval jagati seltskond k

[caption id="attachment_442735" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents. Kaire Reiljan[/caption] Eile jagati Tartus muuseumide aastaauhindu muuseumirotte, millest üks tuli ka Haapsallu – aasta teadusürituse tiitli sai Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents. Kuigi aasta teadusürituseks nimetati mullusuvine konverents, tõsteti esile just konverentside järjepidevust. „See on eeskujuks ka teistele, et teha konverentsi igal aastal,” ütles hindamiskomisjoni üks liige ja ajalookonverentside sage esineja Kalev Jaago. Jaago sõnul on ajalookonverents läbi tulnud ka keerulistest aegadest. Üritus on ära jäänud vaid ühel korral koroonapandeemia tõttu. Aasta teadusürituse tiitlile kandideeris Läänemaa muuseumi ajalookonverents koos Eesti meremuuseumi ja Tallinna linnamuuseumiga. „Suured asjad müüvad küll paremini, aga hajuvad sisuliselt laiali. Kaalukeeleks saigi võibolla see, et praegu on nagu endasse vaatamise aeg. See konverents on endale tehtud ja kohalikus elu

[gallery ids="439233,439234,439235,439236,439237,439238,439239,439240,439241,439242,439243,439244,439245,439246,439247,439248,439249,439250,439251,439252,439253,439254,439255,439256,439257,439258"] Lääne-Nigula kiriku nimipühak on piiskop Nikolaus ja nigulapäeval ehk 6. detsembril esitleti kirikus kaante vahele saanud teost “Lääne-Nigula kihelkonna lugu”. Piiskop Nikolausest on meie kultuuriruumis kujunenud jõuluvana, kes jagab kingitusi. Seega oli trükisoe raamat omamoodi jõulukingiks. Ülevaatlik teos valmis seitsme autori kaastööna ning annab Lääne-Nigula piirkonnast ülevaate muinasajast kuni 1940. aastani. Lääne-Nigula kihelkond on sajandeid olnud kohaliku identiteedi kujundaja ning kultuurilise, usulise ja sotsiaalse läbikäimise keskpunkt. “Kihelkonnakirik, mis on olnud kohtumispaigaks maarahvale Kirimäelt Seljakülani ja Salajõelt Jaakna külani, on läbi aegade mänginud olulist rolli paikkonna identiteedi kujundamisel,” kirjutab raamatu