2018. aastal muutuvad maksuvaba tulu arvestamise põhimõtted, iga inimene peab arvutama oma eeldatava tulu suuruse ja tööandjale teatama selle suurusjärgu.
Seni kehtib kõigile füüsilistele isikutele aastas üks kindel maksuvaba tulu määr (tänavu on see 2160 eurot ehk 180 eurot kuus), peale selle ka täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.
2018. aastast on üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus, täiendavat maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele enam ei ole.
2018. aastast hakkab maksuvaba tulu summa sõltuma isiku aastatulu suurusest ning võib olla väga erinev. Inimestele, kelle tulu on väiksem kui 14 400 eurot aastas (alla 1200 euro kuus), on ette nähtud maksimaalne maksuvaba tulu 6000 eurot aastas (500 eurot kuus).
Kõigile inimestele, kelle tulud jäävad vahemikku 14 400–25 200 eurot aastas (1200–2100 eurot kuus), leitakse personaalne maksuvaba tulu valemi alusel. Aastase maksuvaba tulu valem: 6000–6000/10800 x (aastatulu summa – 14 400).
Nii näiteks arvutatakse aastatuluga 15 600 eurot maksuvaba tulu 5333 eurot järgmiselt:
1. 15 600 – 14 400 = 1200
2. 6000 : 10 800 = 0,55556
3. 0,55556 × 1200 = 666,67
4. 6000 – 666,67 = 5333,33 eurot
Inimestele, kelle tulu on üle 25 200 euro aastas (üle 2100 euro kuus), ei ole maksuvaba tulu ette nähtud.
Aastatulu
Maksuvaba tulu summa arvutamisel võetakse aluseks kõik aasta jooksul saadud tulumaksuga maksustatavad tulud. Aastatuluna arvestatakse palk, preemia, puhkusetasu (sh täiendavad lisapuhkused), juhatuse liikme tasu, võlaõiguslike lepingute alusel saadud tasud, vanemahüvitis, haigushüvitis, pension (vanadus-, töövõimetus-, eri- ja toitjakaotuspension), maksustatav toetus (nt PRIA pindalatoetus), ettevõtlustulu, välismaalt saadud tulu, kasu vara võõrandamisest (metsamaterjali ja metsa raieõiguse müük, kinnisasjade müük, väärtpaberite müük), rendi- ja üüritulu, intressid, maksustatav stipendium, dividendid ja muud osakapitali väljamaksed, millelt maksab tulumaksu ära äriühing.
Aastatuluna ei võeta arvesse maksuvaba tulu, nt eluaseme müük, omandireformi käigus tagastatud vara müük, kasutatud asjade müük (sh auto), maksuvaba stipendium, maksuvabad toetused (laste-, toimetuleku-, puuetega inimeste toetus, töövõimetoetus), elatis, lähetuse päevaraha jms.
Uus maksuarvestuse süsteem eeldab, et iga inimene ise peaks senisest rohkem juba aasta kestel pöörama tähelepanu sellele, milliseks kujuneb tema aastane tulu ja kuidas see mõjutab tema makstavat tulumaksu.
Et tulusid deklareerima asudes oleks vähem üllatusi, peaksid inimesed juba selle aasta lõpus mõtlema läbi oma järgmise aasta igakuised tulud ning võimalikud muud tulud (metsamüük, väärtpaberid, dividendid, PRIA toetus, üüritulud jms) ning tegema eeldatava aastatulu põhjal otsuse igakuise maksuvaba tulu kohta.
Maksuvaba tulu avaldus
Tööandja arvutab tuleval aastal iga kuu maksuvaba tulu. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt brutotöötasu (arvestatud töötasu, millelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse) või muu väljamakse brutosumma suurusele.
Tööandjal on õigus rakendada maksuvaba tulu ainult siis, kui inimene on esitanud sellekohase avalduse. Maksuvaba tulu saab arvestada ainult üks tulumaksu kinnipidaja, see põhimõte kehtib ka praegu. Inimestel, kes töötavad mitmes töökohas või kes töötavad ja saavad pensioni, tuleb teha valik, millisele tööandjale maksuvaba tulu avaldus esitada.
Soovitav on esitada üks avaldus terveks aastaks. Vajadusel saab aasta jooksul avalduse tagasi võtta või muuta avaldusel olevat maksuvaba tulu summat. Maksuvaba tulu summat võib muuta üks kord kuus, kuid igakuine avalduste esitamine ei ole mõttekas.
Kui aastatulu on kuni 14 400 eurot (kuni 1200 eurot kuus) või aastatulu on suurem, aga ainult üks väljamaksete tegija, ja muid tulusid ei ole ette näha, võib esitada avalduse, kuhu on märgitud „arvestada maksuvaba tulu”.
Sellise avalduse korral arvestab väljamakse tegija maksuvaba tulu seadusjärgses määras. Maksimaalne maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ning seda saab arvesse võtta kuni 1200eurose tulu puhul. Nendele, kelle tulu on üle 2100 euro kuus, ei ole maksuvaba tulu üldse ette nähtud. Kui sissetulekud on 1200–2100 eurot kuus, siis arvutatakse maksuvaba tulu valemi järgi: 500 – 500 : 900 x (väljamakse kuni 1200). Mida suurem on tulu, seda väiksemat maksuvaba tulu saab rakendada. Nt 1300 eurose töötasu puhul on maksuvaba 444,44 eurot kuus, 1500eurose töötasu puhul 333,33 eurot.
Seni esitatud avaldused maksuvaba tulu rakendamiseks jäävad kehtima ning väljamaksete tegijad (tööandjad, sotsiaalkindlustusamet), kellele need avaldused on esitatud, arvestavad tulumaksu kinnipidamisel seadusjärgse maksimaalse maksuvaba tuluga. Silmas tuleb pidada aga seda, et tulumaksu kinnipidaja saab arvestada üksnes tema enda tehtavate väljamaksetega, inimese teisi sissetulekuid ta ei tea ja nii võib tekkida olukord, kus järgmisel aastal tuleb inimesel tulumaksu juurde maksta.
Kui sissetulekuid on eri allikatest ning tulu jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot aastas (1200 kuni 2100 eurot kuus), siis peaks esitama avalduse, kus on näidatud konkreetne maksuvaba tulu summa.
Näiteks saab brutotöötasu 800 eurot kuus ning pensioni 500 eurot kuus, tulud kuus on 1300 eurot. Olenemata sellest, kummale väljamakse tegijale on ta varem maksuvaba tulu avalduse esitanud, peaks ta tegema uue avalduse, milles näidata maksuvaba tulu summaks maksimaalselt 444 eurot. Kui juba esitatud avaldust mitte muuta, siis saab väljamakse tegija rakendada 500eurost maksuvaba tulu. Töötaja aastatulu kokku on aga suurem kui 14 400 eurot, seega ei ole temale ettenähtud maksuvaba tulu mitte 6000 eurot, vaid 5333,33 eurot aastas ja tuludeklaratsiooni alusel tuleks järgmisel aastal tulumaksu juurde maksta. Kui ta teab, et saab aasta jooksul veel lisaks maksustatavaid tulusid (nt üüritulu või PRIAst pindalatoetust), tuleks ka see tulumaksuvaba tulu rakendamise avalduses arvesse võtta.
Aasta lõplikku maksuvaba tulu kujunemist hakkavad mõjutama ka dividendid. Näiteks töötasu- ja/või juhatuse liikme tasu aastas kokku 12 000 eurot, dividendid 5000 eurot. Aasta tuluga 17 000 eurot on ette nähtud maksuvaba tulu 4555 eurot. Kui aasta jooksul arvestati maksuvaba 500 eurot kuus, siis tuludeklaratsioonis tuleb töötasu pealt tulumaksu juurde maksta.
Kui kuusissetulekud lähenevad 2100 eurole või ületavad seda, peaks esitama avalduse, et maksuvaba tulu üldse ei rakendataks.
Sellise avalduse esitamine tuleb kasuks ka neile, kelle aastatulu on keeruline prognoosida või kellel on plaanis teha vara võõrandamise tehinguid ning aastatulu võib tulla suurem kui 25 200 eurot.
Näiteks kui inimene, kes saab 2018. aasta brutotöötasu 800 eurot kuus, müüb vara (kinnistu või metsamaterjal) ja saab kasu summas 20 000, on tema aastatulu kokku 29 600 eurot ning maksuvaba tulu 0 eurot. Kui sellise tehingu toimumine on juba ette teada, siis on soovitav esitada avaldus üldse mitte maksuvaba tulu rakendada. Kui tulu saamine ei olnud ette teada, siis võiks aasta kestel maksuvaba tulu arvestamise avalduse tagasi võtta, et hiljem tuludeklaratsiooni alusel makstav summa oleks väiksem.
Inimese lõplik maksuvaba tulu suurus selgub järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitamisel. Igakuine maksuarvestus ei anna enam kõigil juhtudel sama tulemust mis aastapõhine maksuarvestus.
Kui maksuvaba tulu on rakendatud igal kuul suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, tuleb tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta.
Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.
Maksu- ja tolliamet loob e-maksuametisse uue lahenduse „Minu sissetulekud”, et inimesed saaksid olla kursis oma maksuvaba tulu kasutamisega ja võimaliku lisamaksukohustusega, mis tuludeklaratsiooni alusel tekib.
Teavet muudatustest ning muud maksuinfot leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt https://www.emta.ee/et/eraklient.
