Minister Palo lubas kiire interneti viia igasse kodusse viie aastaga

Riigikogu lairibavõrgu ja e-Eesti toetusrühma algatusel toimunud eilsel arutelul leiti ühiselt, et kogu Eestis peab olema kiire ja kvaliteetne internetiühendus kättesaadav hiljemalt viie aasta pärast. Arutelu käigus ilmnes, et riik omavalitsuste tehtud kulusid kinni ei maksa ja minister eelistab, et hanke võidab vaid üks ettevõte.

„Minister Urve Palo ettepanek kuulutada 20 miljoni euro riigiabi kasutamiseks välja avalik konkurss leidis ettevaatlikku heakskiitu,“ ütles e-Eesti toetusrühma esimees Tanel Talve. „Eesmärk on, et kõik elanikud ja ettevõtted üle Eesti oleks lairibavõrguga ühendatud hiljemalt viie aasta pärast.“

Pärnumaa omavalitsusjuhtide esindaja Lauri Luur nentis, et kui järgmisel korral on riigil vaja kohalike omavalitsuste tuge, siis läheb neil selle kodus väga raskeks asja põhjendamine, kuna antud juhul jääb mulje, et riik nüüd karistab omavalitsuste initsiatiivi.

Riigikogu liikme Andres Metsoja sõnul on eesmärk ühine, et kiire internetiühendus oleks kõigile kättesaadav, küsimus on mil moel. „Nüüd on meie roll vaadata, et hange oleks korrektne ja omavalitsuste initsiatiiv ei saaks karistatud,“ ütles Metsoja.

Riigikogu liikme Erki Savisaare sõnul on terve Eesti tegelikult valge ala ja kiire internetiühendus on tagatud vaid korrusmajades, kuid mujal on sellega probleeme. Tema ettepanekul võiks elektrivõrgu eeskujul eristada taristu ja teenus ning avada inetrenetiühendus kõigile teenusepakkujatele.

Maakondlike internetiprojektide nagu Digimaa, Digikond, Digitee ja Digisaar vedajad jõudsid enne Urve Palo kannapöördeotsust teha valguskaabli viimase miili vedamise ettevalmistustöid mitmesaja tuhande euro eest ja nüüd on õhus küsimus, kes need kulud kinni maksab.

Digikonna eestvedaja Olav Harjo sõnutsi on tehtud rohkem kui aasta jooksul tehtud ära väga suur teavitustöö inimeste hulgas, kelleni viimase miili internet peaks minema. Harjo ütles, et nad ei tea, mida ütelda nendele 55 000 inimesele, kes on viies maakonnas oma sooviavalduse esitanud viimase miili internetiks.

Palo selgitas, et 20 miljoni euro suuruse riigipoolse toetusega ei oleks saanud katta tervet Eestit, vaid ainult kolm-neli maakonda. Kui aga nüüd lisanduvad erasektori investeeringud, on see võimalik. Minister selgitas, et 20 miljonit eurot on ette nähtud ainult hajaasustusega piirkondadesse kiire interneti viimiseks, kus probleem on hetkel kõige suurem.

„Seda maakondlikku mudelit ei ole enam olemas,“ tõdes Palo, viidates suurettevõtete huvile. „Riik sinna Euroopa Liidu reeglite järgi minna ei tohi.“ Tema sõnul võib maakondliku mudeli järgi projekti elluviimine võtta aasta rohkem aga ja ka siis võib EL öelda, et riigiabi anda ei tohi.

Palo sõnul on kohalike omavalitsute tehtud töö väga oluline ja edasi töötab ministeerium välja riigihanke. Ta lubas, et kogu Eesti võetakse tervikuna ette ja ei ole eelisarendatud piirkondi. Ministri sõnul on üleriigiline hange avatud kõigile pakkujatele ja selle võitja peab lubama teenust pakkuda kõigil operaatoritel.

Palo sõnul olnuks kokku vaja umbes 170 miljonit eurot, et terve Eesti ära katta. Nüüd, kui erasektor tuleb oma rahaga, saab valitsus anda 20 miljonit eurot vaid hajaasustuse peale.

Palo kinnitas, et ta teeb kõik endast oleneva, et hankel saaks osaleda ka need, kes on teinud juba kulutusi viimase miili viimisel viimasesse metsatalusse, kuid ta ei saa midagi garanteerida.

„Ühte ma võin öelda küll, et me siin riigikogu poole pealt jätkame seda kahe aasta jooksul kestnud pingelist tööd, et inimesed saaks selle interneti,“ kinnitas Tanel Talve.

Istungil osalesid Elektrilevi, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL), Telia Eesti, TopEst ja omavalitsuste esindajad ning maakondades käivitunud digiprojektide juhid.

Täismahus arutelu saab vaadata siit: