19. märtsil alustas politse- ja piirivalveamet kampaaniat “Sekkumata jätmine tuleb ringiga tagasi”, mille eesmärk on koputada täiskasvanute südametunnistusele ja tuletada neile meelde, et alkohol rikub lapse tervist, aga ka rõhutada, et lapsele alkoholi võimaldamine on seaduserikkumine.
Politsei- ja piirivalveameti tellitud uuring näitab, et üle poole täiskasvanutest ei ole takistanud alaealisele alkoholi müümist, kuigi põhimõtteliselt ollakse valmis sekkuma.
Politsei näeb probleeme eelkõige hoiakutes, aga ka oskamatuses sellistes olukordades käituda.
Korrakaitsepolitseiosakonna juhtivspetsialisti Pille Luiga sõnul saab alaealise soov tarbida alkoholi realiseeruda ainult selle tõttu, et leidub täiskasvanu, kes talle alkoholi kättesaadavaks teeb. „Alkoholi tarbimine võib lõppeda väga kurbade tagajärgedega – laps võib sattuda tõsistesse probleemidesse või langeda ise kuriteo ohvriks. Näiteks võib tuua eelmise aasta politseistatistika, mille järgi ligi pooled alaealistest vägistamisohvritest on olnud alkoholijoobes,“ ütles Luiga.
Politsei registreeris 2010. aastal 8035 ja 2011. aastal 9148 korral kuni 17aastaste alkoholi tarbimisi. Suurenev rikkumiste arv näitab, et alaealised saavad alkoholi liiga kergelt kätte.
Politsei- ja piirivalveameti tellitud uuring näitas, et 67% vastanutest, kes on viimase kahe aasta jooksul näinud alaealisele alkoholi müümist, ei teinud selle takistamiseks midagi. Samas pakkus küsimusele “mida teeksite, kui näeksite pealt alaealisele alkoholi müümist?” enamik vastajatest välja mingi lahendusvariandi – näiteks 65% räägiks müüjaga, 13% räägiks alaealisega. Vastajatest 22% ütlesid, et nad ei teeks mitte midagi, sest see ei puuduta neid.
Pille Luiga kinnitusel näitavad uuringu tulemused paljude inimeste valmisolekut sekkumiseks, kuid reaalsetes situatsioonides jääb ilmselt puudu julgusest või oskustest. „Tahamegi anda omalt poolt nõu, kuidas erinevaid olukordi hinnata ning millised on sekkumise võimalused,“ ütles Luiga. Tema sõnul on peamine võtta täiskasvanute poolt vastu otsus, et nad ise ei anna, ei paku ega osta alaealisele alkoholi. Samuti ei tohiks kodus olev alkohol olla alaealistele kergesti kättesaadav. „Kui nähakse pealt alaealisele alkoholi müümist, tuleks esimesena pöörduda müüja poole või juhtida sellele turvamehe tähelepanu, alles seejärel rääkida alaealisega,“ tõi Luiga näite.
Uuringu tulemustest nähtub, et kõige ükskõiksemalt suhtuvad alaealistele alkoholi ostmisse 18–29aastased meesterahvad. Küsitlus näitas, et selles vanuses noormeestel palutakse kõige sagedamini alkoholi osta.
Olukorra tõsidust arvestades pöörab politsei teemale järjest enam tähelepanu. „Politsei teeb koostööd kaubandusettevõtete ja alkoholitootjatega eesmärgiga karmistada kontrolli alkoholi müügi osas. Näiteks kui politsei tabab alkoholi tarbiva alaealise, siis püütakse kindlasti ka välja selgitada, kust ja kuidas laps alkoholi sai,“ rääkis Pille Luiga.
Täiskasvanu poolt alaealisele alkoholi ostmise või müümise eest määras politsei 2010. aastal karistuse 194 ja 2011. aastal 257 juhul.
PPA Lääne prefektuuri ennetusteenistuse juhi Liilia Mänd ütles samuti, et põhjust muretsemiseks on kuhjaga. Tema sõnul ei saa väikeste ühiskonnaliikmete kasvatamine olla politseiline karistuslik tegevus.
Positiivsena tõi Liilia Mänd välja Lääne prefektuuri alaealistega tehtava töö analüüsi, millest selgub, et ligi 40% alaealistest piirduvad esimese rahatrahviga – seda ka täna täiskasvanuna.
Mänd soovib täiskasvanutele südamele panna, et noori ümbritsevast toetusvõrgustikust olenemata on oluline mõista, et igaüks annab oma käitumise ja eeskujuga lastele edasi sõnumeid. “Jättes reageerimata valele käitumisele, on see lapsele sõnum, et “see on OK” ja “nii võib”,” tõi Mänd näite. Mänd ütles, et oma hinnangute edastamise viise on palju ja alati ei pea see reaktsioon olema jõuline ja silmapaistev – tihti piisab lihtsast märkusest või hukkamõistvast pilgustki.
“Igaüks saab alati midagi muuta – kui tänane noor, keda sina oled korrale kutsunud, mõistab täiskasvanuks saades, et temast on hoolinud isegi võõras, ei astu ta ükskõikselt mööda ka siis, kui sina tema abi peaksid vajama,” ütles Mänd.
Kampaania “Sekkumata jätmine tuleb ringiga tagasi” raames valmis koostöös vabatahtlikega klipp ning väliplakat.
Infot alaealistele alkoholi müümise kohta ootab politsei e-postiaadressile murelink@politsei.ee.
Teate mis jummmala savi see tegelt 🙂 muuutke enda mõistust ja palgasüsteeemi enne siis äkki saavad noored ka normaaalselt elada ja mängida. Ja jutt käib alaealistest pigem. Loll oled kribaja kes kõik ühe lapse jutu allla paneb 😛 debiiil arene parem ausalt 🙂 saa enne lapseks siis mölise nende teemadel. Esita küsimusi jne. Kõik käib jutu ümber millest sa hallligi ei jaga tegelikult. Las joovad las möllavad milleks see noorus on siis krt. Haige teema pange kinnni see 🙂