Rainer Vakra. Foto: arhiiv
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) on veendunud, et parlament ei saa lõppeval nädalal valitsuses arutlusel olnud metsaseaduse ja looduskaitseseadusi muudatusi hakata sisuliselt arutama, enne kui pole tõesti selge, kui palju Eesti metsa aastas juurde kasvab ja kui palju raiutakse.
Valitsus toetas neljapäeval seaduseelnõud, mille tulemusena oleks võimalik täiendavalt raiuda umbes 4200 hektarit metsamaal, sellest 3000 hektarit on riigimets. Eelnõuga tahetakse alandada raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust tänaselt 80 aastalt 60 aastani ning soovitakse muuta erinevate raieliikide kasutamist.
„Peab olema üheselt selge, kui palju on juurdekasv majandatavas metsas, kui suur on Eesti metsa kogujuurdekasv ja alles siis me saame kõneleda rääkida raiemahtudest,“ ütles Vakra, kelle sõnul pole praegu lähteandmed paigas, sest erineva metoodika tõttu kõiguvad need 3-4 miljonit tihumeetrit.
„On selge, et metsa ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Olen kindel, et sellest põhimõttest riigikogu keskkonnakomisjon ei tagane,“ rõhutas Vakra. „Eesti mets on osa meie vaimlisest olemisest, meie loost ja identiteedist, mis tähendab, et metsanduspoliitika kujundamisel lähtume põhimõttest „üheksa korda mõõda ja üks kord raiu“, muidu me lööme kirvega endale jalga,“ sõnas Vakra.
Tema sõnul lähtub parlamendi keskkonnakomisjon metsanduspoliitika kujundamisel teaduspõhisest lähenemisest ning metsa kestlikust ja heaperemehelikust kasutamisest. Arutellu kaasatakse kõik osapooled, kinnitas Vakra.
Õige metoodika annab vajalikud numbrid. Kui numbrid ei anna välja muudetakse metoodikat ning paberi peal on kõik jälle ilus. Küll IRL selle läbi surub, neil kilekotid juba ämma kapis.
Kui rumal üks poliitik olla saab? Analüüse on tehtud mitmeid, küsimus on millist metoodikat kasutada. Samas on eksperdid käinud üle aasta koos ning asja arutanud. Emotsioonide pealt teha poliitikat tähendab olla loll!