Terviseamet andis eelmisel nädalal Läänemaa supluskohtadest võetud veeproovidele hinnanguks väga hea. Eduard Lauri foto
Terviseamet võttis proovid neljast Läänemaa avalikust rannast – Aafrika, Paralepa ja Vasikaholmi rannast Haapsalus ja Roostalt Noarootsi vallas. Analüüsidest selgus, et kõige puhtam vesi on Aafrika rannas, milles oli soole enterokoki baktereid kolm ühikut. Lubatud piirnorm on 100 ühikut. Escherichia coli baktereid tuvastasti viis ühikut. Piirnorm on 1000.
Kuigi Aafrika ranna vesi on proovide järgi kõige puhtam, ei kasutata seda ujumiskohana. Haapsalu linnavalitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja Sirli Vaksmanni sõnul on Aafrika rand mudane ega sobi ujumiseks.
Väga puhas vesi on ka Roosta rannas, kus esines enterokoki mikroobe viis ühikut ja Escherichia coli neli ühikut. Mullu samal ajal võetud proovides ei tuvastatud kumbagi bakterit.
Terviseameti Haapsalu esinduse vaneminspektor Lea Kiis selgitas, et kuna merevesi on tänavu tavapärasest külmem, ei paljune bakterid nii kiiresti. „Mida soojem on vesi, seda suurem on risk,” ütles Kiis.
Satuvad vette soolestikust
Kõnealused bakterid on inimese ja looma soolestikus tavapärased. Randa satuvad need peamiselt heitveega või otse hooletute rannaliste kehast. See on ka üks põhjusi, miks ei tohiks koerad supelda inimestega ühes ja samas rannas. „Loomad kipuvad samuti end vette kergendama,” ütles Kiis.
Kiis selgitas, et need kaks bakterit ei ole mitte haigustekitajad, vaid indikaatorid tuvastamaks, kas vees võib leiduda haigustekitajaid. Kui kellelgi peaks pärast suplust tekkima lööve, ei pruugi see kohe tähendada, et vesi on reostunud. „Väga tihti on lööbe põhjuseks tõsiasi, et pärast suplust ei loputata keha kodus mageda veega üle,” märkis Kiis.
Paralepa ja Vasikaholmi rannast võetud proovid sisaldasid mikroobe rohkem, kuid piirnorme siiski ei ületanud. Vasikaholmis tuvastati soole enterokokke 8 ühikut ja Escherichia coli bakterit 32 ühikut. Paralepas olid need näitajad 12 ja 46.
Kiisi sõnul jäävad need tulemused selgelt piirnormist allapoole ega anna muretsemiseks põhjust.
Vaksmann ütles, et Haapsalu supelrannad on rannahooajaks peaaegu valmis. Ametlikult avatakse rannahooaeg 1. juunil. „Käisime rannad terviseametiga läbi ja saime neilt heakskiidu,” ütles Vaksmann.
Vaksmanni sõnul on Paralepa ranna liiv lindude väljaheitest puhastatud, freesiga üle käidud ja veepiir kaldale uhutud adrust puhastatud. Rannas on püsti kiiged ja populaarne nn Tarzani tross, mida mööda saab teha paarikümnemeetrise liu. Lähiajal saavad võrkpalliplatsid võrgu ja vette paigaldatakse liumägi.
Puudu on pingid ja prügikastid
Vasikaholmi rannast on veel puudu pingid ja prügikastid, kuid 1. juuniks on need olemas, lubas Vaksmann. Värsket liiva pole Vasikaholmi randa viidud. „Seal on suured tõusud ja mõõnad, mistõttu ei tasu sinna liiva liiga vara viia, sest meri uhub liiva merre,” selgitas Vaksmann. Vasikaholm ei jää siiski ilma liivata. Aafrika rannas on hulk atraktsioone ja ka liiv.
Kõik supelrannad saavad riietuskabiinid: Paralepa rand viis, Aafrika rand kolm ja Vasikaholmi rand kaks. „Suvel saame veel kaks kabiini, millest üks läheb Vasikaholmi ja teine ilmselt Paraleppa,” ütles Vaksmann.
1. juunist valvab Paralepa randa G4S. Rannavalve on kohal kella 10st hommikul kuni 20ni. Neli korda päevas sõidab rannavalve paadiga üle lahe Vasikaholmi. Rannavalve jääb randa 31. augustini.
Haapsalu linna eelarves on tänavu randade hoolduseks 8000 eurot.
Populaarse supluskohana tuntud Väike viik ametlikuks ujumiskohaks ei kvalifitseeru. Sellegipoolest on linnavalitsus paigaldanud sinna riietuskabiini ja tellinud terviseametilt veeproovide võtu kord aastas. Mullu juulis võetud proovid näitasid, et soole enterokokki oli Väikeses viigis kaks ja Escherichia coli bakterit kolm ühikut. Uus proov võetakse tänavu juulis.
Vaksmann rääkis, et Väikese viigi probleem pole mitte vee kvaliteet, vaid veetaimede hoogne kasv. „Meil on nüüd veetaimede niiduk, millega saame ujumiskohta viigis puhastada,” ütles Vaksmann.
