Ratasrist Karuse kalmistul märgib Peanse küla Leti talu katku surnud elanike matusepaika. Foto erakogu
MTÜ Keskaegne Lihula liikmed paigaldasid laupäeval Karuse kalmistule maetud katkuohvrite hauale ratasristi — sellega sai Karuse kalmistu endale vanima matuse.
2015. aasta kevadel Peanse külas maamajale treppi ehitades sattus arheoloog Mati Mandel luustikele. Kuna need asusid 70 cm sügavusel paeräha peal, oli selge, et tegu on üsna vanade matustega. Ehitustöö jäeti seisma, muinsuskaitseametist võeti kaevamisluba, appi kutsuti sõbrad ja arheoloogilised uurimistööd algasid.
Ühishauas lebasid üksteise kõrval ühes, veidi paerähka süvendatud ühishauas kolm luustikku, neljas, lapse oma veel kahe täiskasvanu vahel. Arvatava naisematuse vöökohast leiti kolm Rootsi münti ja väike hoburaudsõlg. Numismaatik Ivar Leimus tegi selgeks, et noorim münt oli Karl XII öör aastast 1701. Nii luustike veidi korrapäratu paiknemine hauas kui ka mündid viisid mõttele, et tegu võib olla 1710. aasta katku ohvritega.
Luustike tuvastanud Ajaloo instituudi antropoloogi Raili Allmäe hinnangul oli tegu ühe 11–15aastase lapse või nooruki, umbes 45aastase mehe, umbes 50aastase naise ja umbes 7aastase lapsega.
Arhivaar Kalev Jaago võttis ette arhiivimaterjalid ja tema poolt väljaselgitatu lausa üllatas. Karuse vanimast kirikuraamatust (1685–1728) Peanse külas Jaani-Aadu nimelist talu ei leia. Küll aga selgub Lihula mõisa 1782.–1858. aasta hingeloenditest, et praegune talu nimi kujunes Leti Ado Jaani poja Aadu (1756–1818) nimest. Seega, varasemates arhiiviallikates on see talu kandnud Leti nime. 1835. aastal on taluperemees saanud ka perekonnanimeks ”Lett”.
1686. a. vakuraamatus on 13 Peanse küla talu hulgas ka Leti Andrese (usaldusväärsema kirikuraamatu järgi Andruse) talu. 1692. aastal on kirikuraamatus peremehena nimetatud juba tema poega Mihklit. Kirikuraamatus on andmed kahe Mihkli lapse ristimisest, kuid selle perekonna matmise või suremise kohta kirikuraamat vaikib. Et pere on välja surnud, tõendab 1712. aasta nimekiri, mille järgi külas elas katku üle vaid Kehmo Jüri pere.
Seega võisid suure tõenäolisusega Jaani-Aadult leitud maetud olla Leti Andruse Mihkel, tema nimetu abikaasa ning lapsed Henrich (ristitud 07.09.1699) ja Ann (ristitud 31.01.1703). Heinrichi ristimise aeg erineb antropoloogi määratud nooruki luude vanusest kõige rohkem aasta võrra, Anni ristimise aeg sobib aga antropoloogi pakutud vahemikuga väga hästi.
Kirikuraamatus on 1710. aastal maetuid märgitud, kuid järgmise aasta kohta andmed puuduvad. Karuse pastor Johann Georg Philippi suri ka ise katku 1710. a. oktoobris Tallinnas. Ilmselgelt oli tegu 1710.–1711. aasta katku ohvritega ja haruldase juhtumina saab luid seostada konkreetsete ajalooliste isikutega.
Juba kaevamiste käigus oli tekkinud mõte luustikud pärast määramist matta ümber Karuse kihelkonna kalmistule. Mõttest teavitati muinsuskaitseametit ning Hanila valda, kelle haldusse kalmistu kuulub. Kinksi külaseltsi abiga valiti välja sobiv matmiskoht kalmistu kabeli vahetus läheduses ja 31. oktoobril maeti nelja inimese luud Karuse surnuaeda.
Ärasaatmine toimus Jaani-Aadu taluõuelt ja pastor Endel Apsalon toimetas haual tagasihoidliku matusetalituse. Hauda asetati luustikud samas järjekorras, nagu nad Jaani-Aadul olid asetsenud. Haud kaeti paeplaatidega, millele asetati tagasihoidlikud lillekimbud ja süüdati 4 küünalt. Sündmust kajastati televisioonis.
Samas oli tekkinud mõte, et haud peaks saama ka väärika hauatähise, Rootsi ajale tüüpilise ratasristi. Risti valmistas Arnold Aljaste OÜ Ungru Paekivist. Risti tegemise, transpordi ja paigaldamise rahastas MTÜ Keskaegne Lihula Kultuurkapitali Läänemaa Ekspertgrupi toel.
