Silt: Mati Mandel

[caption id="attachment_386459" align="alignnone" width="1920"] Mati Mandel. Foto: Endel Apsalon[/caption] Enne oma hukkumist 1996. aastal ütles Tšetšeeni vabariigi esimene president Dzohhar Dudajev, et russism on kõigist inimvihkajalikest ideoloogiatest kõige hullem, ning hoiatas Ukrainat, et sõjast Venemaaga neil pääsu pole. See ennustus läks täide. Seesama russism (Russki Mir) on Vene imperialism – Venemaa pideva laiendamise idee. See oli iseloomulik juba tsaarivalitsustele, kes selle impeeriumi lõid ja laiendasid. Võiks isegi öelda, et see algas juba Ivan IV-st ning jätkus Peeter I ja Katariina II aegadel. 19. sajandil aeti impeeriumi laiendamist ja kindlustamist vaiksemalt, siis viidi lihtsalt läbi alistatud väikerahvaste, sealhulgas eestlaste venestamist.

[caption id="attachment_386512" align="alignnone" width="2000"] Mati Mandli (ees keskel) käe all Läänemaa arheoloogilistel kaevamistel osalenud poisid-tüdrukud on küll aastatega vanemaks saanud, aga kokku hoitakse tänini. Oma raamatugi said nad kätte enne ametlikke esitlusi läinud laupäeval Kirblas. Foto: Endel Apsalon[/caption] Üle poole sajandi Läänemaa muistiseid uurinud arheoloog Mati Mandel pani tehtud töö raamatukaante vahele, lisades sinna lugusid arheoloogide igapäevaelust. „Läänemaa muinasajast Lihula keskaega” pole kaugeltki traditsiooniline arheoloogiaraamat. Jah, seal on küll kirjas kalmed, asulakohad, muinaspõllud ja Lihula keskaegsed objektid, mida aastate jooksul uuritud. Nagu arheoloogiaraamatule kohane, leiab sealt uuritud muististe kirjeldused, piltidelt vaatavad vastu uhkemad leiud ning ei puudu järeldused, milleni uurimistöö on viinud. Vahel on tänu tehnika ja teaduse arengule uusi andmeid lisandunud ka aastate pärast. Näiteks 1973. aastal uuritud Kaseküla kivikirstkalme puhul selgus tänu luu-uuringutele paarkümmend aastat hiljem, et lisaks kirstu maetud vanemale mehele on mitu tuhat aastat hiljem tema kõrvale kalmeringi maetud imikuid. Ometi on raamatus „Läänemaa muinasajast Lihula keskaega” palju sellistki, mida ei leia ühestki teisest arheoloogiaraamatust – see on arheoloogide töö köögipool.

[caption id="attachment_386343" align="alignnone" width="1920"] Mati Mandel vast ilmunud raamatuga. Foto: Endel Apsalon[/caption] Ajaloolisel Läänemaal on süstemaatilisi arheoloogilisi uurimistöid läbi viidud üle 50 aasta. Need algasid kaevamistega Kõmsi kalmetel 1969. aastal ja on kestnud siiani. Nüüd on enam kui poole sajandi pikkuse uurimistöö tulemused ilmunud mahuka raamatuna „Läänemaa muinasajast Lihula keskaega”. Lisaks on kaante vahele kirja pandud ka üksikud varasemad uurimised, mis algasid juba 1866. aastal Pajumaa kalmel.

[caption id="attachment_375676" align="alignnone" width="411"] Vana-Läänemaa ajalookogumiku kaanelt vaatab vastu Uus-Varbla mõis. Raamatukaas[/caption] Pühapäeval esitleti Lihula mõisas neljandat artiklikogumikku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel“. Kogumiku väljaandja on MTÜ Keskaegne Lihula koos Vana-Läänemaa ajaloo seltsiga. Mõlema kodanikuühenduse eesmärk on populariseerida Läänemaa ajalugu. Selleks on juba aastaid korraldatud loenguid Eesti ajaloo teemadel, samuti näitusi Läänemaal toimunud arheoloogilistel kaevamistel.

[caption id="attachment_355991" align="alignnone" width="2000"] Ajaloolane Mati Mandel. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Viimastel kuudel Ukrainas toimunu võib paljudel inimestel tekitada jahmatust. Kuidas küll saavad vene sõdurid käituda nii julmalt oma kõige lähedasema sugulasrahvaga! Linnade purustamine, vara hävitamine, tapmised, vägistamised ning sellega seotud erakorraline julmus – kuidas on see kõik võimalik? Kui aga meenutada, mis toimus Eestis 1941. aastal, mil Eesti oli nõukogude okupantide meelevallas, siis pole ju midagi uut. Metsikute piinamiste järel (torkehaavad, jäsemete välja väänamine, tulega põletamine) hukati Haapsalus Troi väljal 11 mitte milleski süüdi olnud inimest.

[caption id="attachment_365222" align="alignnone" width="2000"] Paeni välja jõudnud kaevandi põhjas paljastuvad jäljed nõukogudeaegsest sügavkünnist – pae sisse on küntud vaod. Foto: Andra Kirna[/caption] Mai lõpus kaevasid arheoloogid Mati Mandli juhtimisel Ulustes 5.–6. sajandist pärit kalmet, lootus oli leida sealt ka vanemaid esemeid. Et põld kalmet peidab, selgus, kui detektorist leidis sealt 5.–6. sajandist pärit putkkirve. „Palusime jätta osa põldu vilja alt vabaks, et seda väikese seltskonnaga kaevata,“ ütles Mandel. Koht valiti lootuses leida sealt ka midagi varasemat. „Läänemaa on selles mõttes huvitav, et varasemast perioodist on väga vähe leide,“ ütles Mandel. „Meil on täiesti puudu 1.–4. sajandi, Rooma rauaaja leiud. Ka kalmistute jälgi sellest ajast pole õnnestunud leida,” rääkis arheoloog. „Olen pea kogu tööelu siinkandis kaevanud ja leidnud ainult mõned selle perioodi esemed,“ lisas ta.

[caption id="attachment_355991" align="alignnone" width="2000"] Ajaloolane Mati Mandel soovitab lugeda äsjailmunud raamatut represseeritud Venemaa eestlastest. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Hiljuti ilmus kaheköiteline raamat Venemaal elanud eestlastest, keda represseeriti Nõukogude Liidus Suure terrori aastatel 1937-1938. Teatavasti rändasid tuhanded eestlased 19. sajandil maad otsides Venemaale, osa neist suhteliselt lähedale, Oudova kanti, osa aga isegi Siberi avarustesse. Paljud läksid ka teenistust otsides Venemaa suurtesse linnadesse, eelkõige Peterburi. Eri andmetel elas tsaariaja lõpul Venemaal kuni 200000 eestlast.

[caption id="attachment_353176" align="alignnone" width="696"] Lihula mõisamägi on nagu Pompei, mis varjab mitmeid mõistatusi. Foto Urmas Lauri.[/caption] Teatavasti määras Riia piiskop Albert von Buxhoeveden 1211. aastal Dünamünde kloostri abti Theodorici Lihula ja koguni Eestimaa piiskopiks. Nüüd on ajaloolane Kersti Markus tulnud välja oletusega, et ka esimene kristlaste kirik võidi Lihulasse ehitada seni arvatust hoopis varem.