Avakülg Tags Mati Mandel

Silt: Mati Mandel

Mati Mandel: Lihula sambast

[caption id="attachment_101747" align="alignnone" width="800"] Mati Mandel[/caption] Kui püstolkuulipildujaga relvastatud Wehrmachti mundris mehe bareljeef omal ajal Lihula kalmistul avati, kutsus tolleaegne Lihula vallavanem Tiit Madisson ka minu avamisele esinema. Kõne ma seal küll pidasin, kuid ilmselt mitte päris sellise, mida vallavanem oli oodanud. Ma ütlesin, et enne taolise mälestusmärgi püstitamist oleks tulnud ära teha ulatuslik selgitustöö. Lausa rahvusvahelises mõttes. Tulnuks korraldada konverents, üllitada selgitavad trükised. Mida ma sellega mõtlesin? Aga seda, et mitmetel Euroopa rahvastel on Saksa mundris mehega meist hoopis erinev kogemus. Meie kogesime nii Nõukogude kui ka Saksa okupatsiooni, mõned teised vaid Saksa oma. Teised rahvad said võidelda oma maa sõjameeste mundrites, meie vaid võõrastes. Nemad sõdisid vabatahtlikena oma maa eest, Eesti mehed polnud enamikus vabatahtlikud, vaid mobiliseeritud, ühed Punaarmeesse, teised Saksa sõjaväkke. Ega minu ega teistegi esinejate kõnede sisu seal kuju avamisel eriti tähele pandud, kõik kokkutulnud olid toimuvast endast lihtsalt nii suures eufoorias. Madisson siiski mainis, et temal pole sellise selgitustöö jaoks küll aega ega võimalusi.

Pool sajandit Läänemaa arheoloogiat jõudis näitusele

[caption id="attachment_275024" align="alignnone" width="1134"] Mati Mandel meneutas näituse avamisel Läänemaa arheoloogilise uurmisega seotud seiku. Foto Kaire Reiljan[/caption] Kõmsi kultuurimajas näeb laupäevast stendinäitust poole sajandi jooksul toimunud Läänemaa arheoloogilistest kaevamistest. Arheoloog Mati Mandeli koostatud ja kunstnik Elen Apsaloni kujundatud stendidel on ära toodud kõik poole sajandi vältel Läänemaal ja Haapsalus tehtud arheoloogilised kaevamised. Läänemaa järjepideva arheoloogilise uurimise alguseks võib lugeda 1969. aastat, mil Vello Lõugase eestvõttel uuriti Kõmsi tarandkalmeid. Mandel rääkis näituse avamisel, et Kõmsi kaevamiste alguseks polnud tarandkalmeid veel uuritud, mistõttu kaevamised tekitasid suurt tähelepanu. Mandel meenutas, et Kõmsile toodi ka rahvusvahelisest soome-ugri kongressist osavõtjad: „Oli väga haruldane, et selline rahvusvaheline seltskond siia toodi.”

Mati Mandel: 1919. aasta kevad Vabadussõjas

Tsaarivalitsus oli 1915. aastal andnud Läti vabatahtlikele võimaluse moodustada rahvusväeosad – kütipolgud. Sama aasta sügisel saavutasid lätlased Riia lähedal võitluses sakslastega suure kuulsuse, kuid ränkades lahingutes hukkus palju rahvuslikult meelestatud Läti ohvitsere ning sõdureid. 1918. aasta kevadel okupeerisid Saksa väed peale Eesti ka kogu Läti. Balti mõisnike enamik võttis aga suuna Balti hertsogiriigi rajamisele.

Läänemaa saab aasta lõpuks rahvarõivaraamatu

[caption id="attachment_261336" align="alignnone" width="342"] Seni arvati, et Lihula rahvariiete juures jakki polnudki, aga fotol kannab Kirbla kihelkonnas Rootsi külas elanud Minna Kiintok (sünd. Maido, 1860. aastal) just nn lahtist jakki. Arhiiv[/caption] Tänavu kaante vahele jõudva Läänemaa rahvarõivaraamatu kirjutab kihelkondade kaupa kokku Eesti suurim rahvariiete asjatundja Reet Piiri. Teose koostamise eestvedaja Larissa Mandli sõnul kirjeldatakse raamatus ajaloolise Läänemaa kihelkondade rahvarõivaid – praeguse Lääne maakonna kõrval kuuluvad sinna ka Lõuna-Läänemaa praegu Pärnu maakonda ning Rapla maakonna alla kuuluvad kihelkonnad. Kunagistest Läänemaa piirkondadest jääb välja ainult Hiiumaa.