18.9 C
Haapsalu
Reede, 21. juuni 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Mati Mandel

Silt: Mati Mandel

Mati Mandel: millele küll loodetakse?

[caption id="attachment_386459" align="alignnone" width="1920"] Ajaloolane Mati Mandel. Foto: Endel Apsalon[/caption] Juba üle kahe aasta käib Venemaa ja Ukraina vahel täiemahuline sõda. Sõda, mida Venemaa nimetab siiani üleolevalt erioperatsiooniks. Ilmselt lootis Putin hävitada vaid Ukraina juhtkonna, enamuse rahvast aga alistada ja oma huvide teenimisele rakendada. Kindlasti oli tal lootus saada oma relvajõududele olulist täiendust, mitusada või isegi mitu miljonit tublit ukrainlasest sõdurit.

Arheoloog viis rahva muuseumiööl jalutuskäigule

[caption id="attachment_425624" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Mati Mandel Lihula mõisamäel ringkäiku tegemas. Andres Hion[/caption] Aastakümneid Lihulas väljakaevamisi korraldanud ja Lihulat Eesti Pompeiks nimetav arheoloog Mati Mandel viis ajaloohuvilised muuseumiööl Lihula mõisamäele ja linnusevaremetesse tunnipikkusele jalutuskäigule, et rääkida, mida maapõu peidab. Aegsasti enne seda, kui mõisa kell jalutuskäigu alguse pooltundi lõi, kogunes rahvast muuseumi ette. "Mati peale ikka tullakse kohale," ütles Lihula muuseumi varahoidja Maigi Magnus. Vastavatud kohvikus ootasid koogid. Mandel ise uuris mõisa ees seepiakarva fotot, mille jalutuskäigule tulnud abielupaar saanud vana mööbliga kaasa.

Muuseumiöö Läänemaal: aurupungist kangastelgedeni

[caption id="attachment_425415" align="alignnone" width="1920"] Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption] Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta. „Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval.

Mati Mandel: kohale annab näo tema ajalugu

[caption id="attachment_386459" align="alignnone" width="1920"] Mati Mandel. Foto: Endel Apsalon[/caption] 18. aprillil algas Eestis muinsuskaitsekuu, mida peetakse juba 40. aastat. 1980. aastatel alustati ajaloole oluliste paikade, linnuste, vanade hoonete ja kalmistute korrastamisega. Muinsuskaitsepäevad 1988. aasta aprillis Tartus läksid ajalukku rahva vabaduspüüete ja rahvusvärvide esiletõusuga. Järgnevalt taastati ka iseseisev Eesti riik.

Arheoloogiline uurimisretk Osmussaarele

[caption id="attachment_423728" align="alignnone" width="1920"] Vasakult: Krista Sarv, Talis Vare, Saamo Heldema. Foto: Mati Mandel[/caption] Osmussaar on seni arheoloogide huviorbiidist välja jäänud, kuid juba 2003. aastal läbi viidud proovikaevamised näitasid, et saar väärib kindlasti edasist arheoloogilist uurimist. Osmussaar, mille rootsikeelne nimi on Odensholm, asub Eesti mandriosa looderannikust 7 kilomeetrit loodes. Saare pikkus ulatub umbes 5 kilomeetrini, laius pooleteise kilomeetrini. Osmussaare maksimaalne kõrgus merepinnast on 8,2 m, suuremas osas on ta aga vaid 5–6 m kõrge. Maatõusu Osmussaarel arvestatakse umbes kolm meetrit tuhande aastaga. Kiviajal oli saar veel merest tõusmata. Kirjalikes allikates mainitakse saart juba 13. sajandil ja selle nime seostatakse viikingite jumala Odiniga.

Ajalookonverents kergitas katet ilmuvalt raamatult

[gallery ids="419097,419099,419100,419101,419102,419103"]   Reedel Oru kultuurisaalis peetud Lääne-Nigula ajalookonverents oli omamoodi isutekitajaks aasta lõpus ilmuvale Lääne-Nigula kihelkonna ajalooraamatule. Konverentsil, mida oli täiskasvanud ajaloohuviliste kõrval kuulama tulnud ka saalitäis õpilasi Lääne-Nigula koolidest, kõnelesid raamatusse artiklid kirjutanud ajaloolased Leho Lõhmus, Mati Mandel ja Kalev Jaago, Lääne-Nigula koguduse arhiivi korrastanud arhivaar Janis Tobreluts ja Eve Tamm-Hinno Linnamäe arenguseltsist. Kuna konverents peeti 2. veebruaril, mil möödus 104 aastat Tartu rahu sõlmimisest, koguneti alustuseks Lääne-Nigula kiriku juures asuva Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. Mälestusmärgi püstitamisest rääkis oma ettekandes ka Leho Lõhmus. Tema sõnul sai samba loomise idee alguse juba 1923. aastal, kuid avamiseni jõuti seitse aastat hiljem, 1930. aastal.

Parila selts kutsub tutvust tegema kodukandi ajalooga

[caption id="attachment_386459" align="alignnone" width="1920"] Mati Mandel. Foto: Endel Apsalon[/caption] Parila selts alustab sel neljapäeval oma uut tegevusaastat kohtumisõhtuga, mille külaline on ajaloolane Mati Mandel. On hea meel tõdeda, et Parila seltsi noored eestvedajad on võtnud aasta esimese kokkusaamise teemaks kodukandi ajaloo, sest see, mis oli siin „eile”, pole meile alati teada.

Kas Läänemaa muinasaja saladused on tõesti lahendatud?

[caption id="attachment_405395" align="alignnone" width="1280"] Vatla linnus, mille ringvall ootab uurimist. Foto: erakogu[/caption] Vähe asjade seisuga kursis olevale inimesele võib jääda mulje, et kõik oluline nii Eesti kui ka Läänemaa kaugema mineviku kohta on juba arheoloogide poolt välja selgitatud. Sagedasti räägitakse ju meedias huvitavatest avastustest ning silmapaisvatest leidudest. Sel suvelgi toimuvad uuringud nii Saastna keskaegse kabeli juures, Lihula mõisa ümbruses kui ka Kolu (Ahli) kalmel. Võib jääda mulje, et kõik oluline on teada ning uuritakse vaid detaile. Tegelikkuses see muidugi nii ei ole. Mis on siis tegemata? Kaugematest aegadest teame tegelikkuses vaid piskut. Tõsi – mitmes osas on Läänemaa Eestis küll ka esirinnas. Välja on selgitatud ning tulevaste põlvede jaoks kaitse alla võetud hulk omaaegseid asula- ja külakohti, matmispaiku, ohverdamiskohti ning muid muinasajaga seotud mälestisi.

Arheoloogid uurivad jälle Kolu Kalmumäge

[caption id="attachment_403918" align="aligncenter" width="2000"] 1986. aasta kaevamised Kolu kalmel. Foto: erakogu.[/caption] Kolu kalme, mida arheoloogid sel suvel taas uurima asusid, avastati 1986. aastal toona Ahli küla alla liidetud Kolu küla Kalmumäel. Kalmumäeks nimetatud kõrgendikku oli kasutatud suurte kivide laoplatsina, kust neid siis järjest kivipurustajasse veeti. Kõrgendiku põhjaserva oli aga lükatud kalmekihist vall, milles võis näha põlenud raudkive ja ka kohati üsna musta mulda. Arheoloogi silm märkas, et tegu on muinaskalme kultuurkihiga. Õnnestus märgata ka põlenud luukilde ning pronksist käevõru, hoburaudsõlge ja noatupe otsikut. Matmispaik võeti muinsuskaitse alla.