0.6 C
Haapsalu
Teisipäev, 18. jaanuar 2022
Avakülg Tags Mati Mandel

Silt: Mati Mandel

Milliseid üllatusi võivad sisaldada muistsed matmispaigad?

[caption id="attachment_347570" align="aligncenter" width="1920"] Mati Mandel Keblastes matusesüvendit katnud paekiviga. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teatavasti puuduvad Eesti muinasajast (13. ajandist varasemast perioodist) kirjalikud arhiiviallikad. Muinasaja arhiiv on siiski olemas – nimelt linnused, kalmeehitised, külasüdamed, rauasulatuskohad, muistsed teed, ohverdamispaigad ja muidugi kaugete esivenemate kasutatud esemed. Nende kõigi uurimisel on võimalik elust muinasaegses Eestis väga palju teada saada. Seda on juba ka enam kui sada aastat tehtud. Kõige rohkem on uuritud muistseid matmispaiku, neidki enam just Läänemaal (alljärgnevas käsitleme Läänemaad ikka ajaloolistes piirides). Ometi on siingi olulisi lünki. Siiani pole teaduslikult uuritud ühtegi kivaegset matust. Praktiliselt midagi pole teada Läänemaa I aastatuhande esimese poole (rooma rauaaja) kalmetest ja matmiskommetest.

Mati Mandel sai muinsuskaitseameti elutööpreemia

[caption id="attachment_101747" align="aligncenter" width="800"] Mati Mandel. Foto: erakogu[/caption] Enam kui poolsada aastat Läänemaa esiajalugu uurinud arheoloog ja ajaloolane Mati Mandel sai pikaajalise pühendunud töö eest arheoloogia valdkonnas muinsuskaitseameti elutööpreemia. Eesti ajaloomuuseumis töötavat Mandlit nimetas amet arheoloogiapärandi kaitse raudvaraks. Tema jalajälgi – avastatud muistiseid muinas- ja keskajast – on täis suur osa Eestist, põhiliselt aga ajalooline Lääne- ja Harjumaa. „Mati on Mati. Minu jaoks on ta alati olnud see, kes asju teab ja kellel on lisaks suurepärane mälu,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.

Arheoloogid leidsid Mihkli lähedalt haruldase matusepaiga

[caption id="attachment_335433" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Mati Mandel näitas, et matuselohku kattis kaanena auguga paekivi. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mihkli lähedal Keblaste maa-aluste põletusmatustega kalmistut uurivad arheoloogid leidsid haruldase luude ja hauapanustega matusekompleksi. Kümmekonna sentimeetri sügavusest kahe paekiviga kaetud lohust tulid kobaras välja põletatud luud ja esemed – sõrmused, käevõrud, keekandjad, kaelavõru tükid. Enamik esemeid on katkised, kuid on ka terveid.

Arheoloogid leidsid haruldase matuse

[gallery ids="335176,335166,335162,335160,335158,335156,335154,335152"] Fotod: Larissa Mandel, Kaire Reiljan Mihkli lähedal maa-aluste põletusmatustega kalmistut uurivad arheoloogid leidis haruldase luude ja hauapanustega matusekompleksi. Kümnekonna sentimeetri sügavusest kahe paekiviga kaetud lohust tulid kobaras välja põletatud luud ja esemed – sõrmused, käevõrud, keekandjad, kaelavõru tükid. Enamik esemeid on katkised, kuid on ka terveid.

Arheoloogid tutvustasid Haapsalu ja Lihula kaugemat minevikku

[gallery ids="332645,332647,332649,332651,332653,332655,332657,332659,332661,332663,332665,332667,332669,332671,332673,332675,332677,332679,332681,332683,332685,332687,332689,332691"] Fotod Andra Kirna Euroopa arheoloogiapäevade puhul sai reedel Haapsalus ja laupäeval Lihulas tutvuda linnade varasema minevikuga. Haapsalus oli giidiks arheoloog ja SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn. Lihulas tutvustas muistiseid ja rääkis kaevamistest arheoloog Mati Mandel.

Mati Mandel: ajaloolased vaidlevad – kas üldse on, mille üle vaielda?

[caption id="attachment_323381" align="alignnone" width="2000"] Varbola Jaanilinn on üks suuremaid muinaslinnuseid Eestis, kuid numismaatikud ja ajaloolased ei poolda noore ajaloolase Kristjan Oadi teooriat, et kristlik ülik on seal münte löönud. Foto: Siim Solman / Raplamaa Sõnumid[/caption] Eesti ajaloolased on üle pika aja laskunud tulisesse vaidlusse – viimati olid nii kirglikud arutelud 13. sajandi Eesti ajaloo teemadel kümme aastat tagasi, kui ilmus Eesti ajaloo teine köide. Viimases populaarteaduslikus arheoloogiaajakirjas Tutulus ilmus ajaloodoktorandi Kristjan Oadi kirjutis „Kas Muinas-Eesti valitsejad olid kristlased ja lõid oma münte?” Artiklis oletab noor ajaloolane, et juba enne Eesti alade vägivaldset ristiusustamist oli siin kristlik ülik, kes laskis vermida münte. Millest siis selline oletus? Oad tugineb oma teoorias teatele, et juba aastal 1160 määrati Eesti piiskopiks prantslane Fulco – üldjuhul ei kinnitanud paavst piiskoppe ametisse enne, kui vastavas piirkonnas oli juba olemas teatav hulk kristlasi. Samas tunnistab ka Oad, et Fulco misjonitöö ei olnud eriti edukas – Eesti aladel olla olnud nii vastkristlasi kui ka usust taganenuid. Ometi tahaks Oad näha, et Fulco misjonitöö oli juba vägagi edukas, seda just eestlaste eliidi hulgas.

Raivo Trass toob Koongas lavale Hirmus Antsu loo

[caption id="attachment_321917" align="aligncenter" width="1203"] Ants Kaljurand enne teist maailmasõda, pildistatud 1939 või 1940. Foto: arhiiv[/caption] End Lõuna-Läänemaa metsades varjanud legendaarsest metsavennast kõneleva suurejoonelise lavastuse konsultant on läänlasest ajaloolane Mati Mandel. „Oleme jah ette valmistamas seda lugu,” ütles Trass Lääne Elule. „Pakuti lavastada ja proovin ära.” Teksti autor on dramaturg Urmas Lennuk. Näidend ise on alles nii verivärske, et jõudis lavastaja kätte paar nädalat tagasi. Trass ütles, et tegeleb tekstiga ja näitlejate, sh Hirmus Antsu osatäitja valimisega. „Mõttes nad on, aga enne kui lepingud sõlmitud, ei saa veel nimesid välja öelda,” ütles Trass. Peale professionaalsete näitlejate on kavas kaasata kaitseliitlased ja harrastajad. „Aga see pole kindel. Kõik täpsustub. Eelproovid algavad kevadel,” ütles Trass. Lavastus viib 1940.–1950. aastatesse ja põhineb tegelikel sündmustel. Etenduste paik – Koonga (Pikavere) vallamaja – pole juhuslik. Just Koongasse tuli Saaremaal sündinud Hirmus Ants ehk Ants Kaljurand sulaseks ja varjas end hiljem metsavennana viis aastat. „Muidugi on see üks tõsine lugu,” ütles Trass. Seda aega ja temaatikat ei ole varem ka eriti puudutatud. „Teda pole just põlatud, aga ta on kuidagi varjus olnud. Kui keeruline see aeg oli, kuidas inimesed end varjasid,” ütles Trass. „Neid aidati lootuses, et kommunistlik hävitusmasin võetakse rajalt maha, aga ei läinud nii. Siis hingitseti kuidagi edasi. Ja kui palju oli reetjaid. Kui palju oli neid, kes ei osanud poolt valida.” Lennuki jaoks on see lugu inimestest, kes jäid jalgu ajale, kus nähtamatust peidusolekust sai kangelastegu. ... Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="321906,321907,321908,321909,321910,321911,321912,321913,321914,321915,321916"]

Lääne maleva ajalooraamat kõneleb repressioonidest    

Vastne kaitseliidu Lääne maleva ajalooraamat on pühendatud neile meestele-naistele, kes kaitseliitlaseks olemise eest oma elu pidid andma. Neljapäeval esitles ajaloolane Mati Mandel Haapsalu kultuurikeskuses oma uut teost „Sõjaeelse kaitseliidu hiilgeaeg ja häving Läänemaal”. Suurem osa raamatust keskendub kaitseliitlastele, kes Nõukogude võimu saabudes  langesid repressioonide ohvriks. Mandli andmetel arreteeriti 1940-1942 vähemalt 146 Lääne maleva liiget, kellest 85 mõisteti mahalaskmisele. Neist hukati 67 meest ja kaks naist ning 18 suri enne hukkamisotsuse täideviimist. Laagritesse saadeti 59 meest, kellest laagrivangistuse elas üle vaid seitse. 11 mehe saatus on