Raudtee-ehitus võib külarahva maata jätta

Metsataguse talu peremees Heinar Korba (süles poeg Karl), leiab, et 160 km km tunnis sõitev rong oleks arutu raha raiskamine. Foto Urmas Lauri

Haapsalu raudteetammi äärsetel elanikel tuleb riigile loovutada kokku ligi 15 ha maad, kui senise tammi asemel rajatakse uus, õgvendustega tamm.

Kui kasutusele võtta endine tamm, saaksid rongid seal sõita 120 km tunnis. Lääne maavalitsus soovib aga, et rongid sõidaksid kuni 160 km tunnis. Sellise kiiruse saavutamiseks tuleks trassi õgvendada üheksas kohas.

„Raudteekoridor planeeritakse maksimaalse sõidukiirusega 160 km tunnis. Maade müük raudtee-ehituseks on võimalus maksimaalse sõidukiiruse tagamiseks,” ütles Lääne maavanem Neeme Suur.

Lääne-Nigula ja Ridala vallas Jaakna, Luigu, Pälli, Rohuküla, Kadarbiku ja Allikmaa külas puudutaks võimalikud õgvendused 20 eraisikut ja viit ettevõtet (kokku 26 kinnistut). Allikmaa külas tuleks raudteetammi nihutada kuni sada meetrit. See tähendaks kokku 5,9 ha maa võõrandamist. Kokku puudutaks see Allikmaa külas tosinat kinnistut. Külaelanikud sellega rahul ei ole.

„Peame oma talu maha müüma, sest kui [trassi] õgvendada sada meetrit, läheb kogu meie mets ja allikas ka,” nentis Allikmaa küla Uustalu perenaine Meeli Liblik veebruari lõpus Taeblas toimunud raudteearutelul.

Uustalu pererahvas oli mures, et nende maal paiknev allikas jääb trassiõgvenduse korral teetammi alla. „Meie koplis on allikas olemas, tahame selle taastada,” ütles Uustalu perenaine Meeli Liblik. „Ja paneme selle muinsuskaitse alla!”

„Kes see ikka oma maad tahab ära anda,” ütles Lääne Elule Allikmaa küla Metsataguse talu peremees Heinar Korba.

„Kellele seda raudteed üleüldse vaja on,” arutles Korba. „Haapsalu elanike arv väheneb paari-kolmesaja võrra aastas, paarikümne aasta pärast on [Haapsalu] inimestest tühi.”

Korba kaotaks õgvendusele pool hektarit maad. Läheduses asuv Uustalu majapidamine kaotaks Korba sõnul 1,5 ha ja rong hakkaks peaaegu et hoovist läbi sõitma. Korba ütles, et pole raudtee vastu, kuid ei saa aru, miks peavad rongid hakkama sõitma 120 kilomeetri asemel 160 kilomeetrit tunnis. Nii kiiresse rongiühendusse investeerimist peab Korba mõttetuks. „Kuskil Eestis nii kiiresti ei sõideta,” ütles Korba.

Korba on asja uurinud ja arutanud: kui oleks kiirrong, siis hoiaks tema maa peale kavandatav õgvendus kokku 25 sekundit. Kui aga rong peatuks peale Risti ka näiteks Paliveres, siis võtaks hoo mahavõtmine ja kiirendamine omakorda aega ja kasu õgvendusest polekski.

Suure sõnul on täiesti võimalik, et lõpuks otsustatakse siiski väiksema sõidukiiruse kasuks: vaadatakse otsa sellele, kui palju läheb õgvendustega raudtee maksma ja jäädakse 120 km juurde. „See saab selgeks siis, kui rahastamise otsus on langetatud ja läheb projekteerimiseks,” ütles Suur.

Korbat puudutab raudteeühendus aga teisegi kandi pealt: tema metsatükk asub teisel pool raudteed. Raudteetamm on tema maadel umbes viis meetrit kõrge. Seni on ta metsatükile pääsenud altsõidu kaudu. Kui tuleb uus raudteetamm, siis pole teada, kas rajatakse ka uus altsõit.

„Kui altsõitu ei tule, siis on kõik. Siis enam üle ei saa,” nentis Korba.

Lääne-Nigula valla maadel on raudteetammist praegu 17 ülesõitu. Kaheksa neist on planeeringu kohaselt kavas sulgeda, kahe sulgemist kaalutakse ning seitse ülesõidukohta jääb alles. Suure sõnul jääb suurem osa ajaloolisi ülekäikusid alles, sulgemisele lähevad isetekkelised ülekäigud. Kõiki maaomanikke teavitas maavalitsus võimalikest õgvendustest veebruaris.

Teiseks probleemseks kohaks võib raudtee planeerimisel Lääne-Nigula vallas kujuneda ka Taebla jaama lähistele kavandatav veoalajaam. Et seda Elektrilevi alajaamaga maakaabli kaudu ühendada, tuleb nõusolek saada maaomanikelt, kelle maadelt maakaabel peaks kulgema.

Raudteega külgneva kinnistu omanik teatas, et tema ei poolda raudtee taastamist ning seetõttu ei luba ta ka mingil juhul elektrikaablit läbi oma maa vedada. 

„Kas ja millal jõuab raudtee rajamine järku, kus maamüük reaalselt päevakorda kerkib, on vara ennustada,” ütles Lääne maavalitsuse avalike suhete juht Liivi Ollino.

Nendel maadel, mis jäävad trassikoridori, võib senine maakasutus jätkuda. „Kui seal on põldu küntud ja metsa majandatud, siis võib seda edasi teha,” ütles Lääne maavalitsuse planeeringute projektijuht Liis Moor.

Ainus piirang puudutab ehitustegevust – kui keegi tahab trassikoridori alale midagi ehitada, tuleb see kooskõlastada tehnilise järelvalve ametis, et hoone(d) ei mõjutaks nähtavust jms.

Lääne maavalitsus loodab raudtee teemaplaneeringu kehtestada selle aasta teises pooles.

Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee

• Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee teemaplaneeringut koostab Lääne maavalitsus.
• Läänemaal läbib planeeritav raudtee Lääne-Nigula ja Ridala valda ning Haapsalu linna.
• Raudteetrassi pikkus Lääne maakonnas on u 49,5 km ning see kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks kiirust kuni 160 km/h.
• Raudteetrass planeeritakse täies pikkuses elektrifitseerituna koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja toetava infrastruktuuriga.

Allikas: Lääne maavalitsus