Eesti Moskva saatkonna konsulaartalituse direktor Signe Matteus eile oma kabinetis. Tema kõige tähtsam ülesanne on praegu vangistatud ärimehe Raivo Susi abistamine. MOSKVA SAATKONNA ERAKOGU
Läänemaalt pärit diplomaat, Eesti Moskva saatkonna peakonsul Signe Matteus saab presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi meelekindluse ja visaduse eest, mis võimaldas Eestist Venemaale vangistusse viidud kaitsepolitseinikul Eston Kohveril hoida sidet lähedaste ja oma riigiga.
Matteus täna Tallinna teenetemärkide vastuvõtmisele ei tule. Ta ütles, et põhjuseks on juba mitu nädalat kimbutanud viirus. Aga võimalik, et põhjuseks on üle-eelmisel nädalal Venemaal vangistatud Eesti ärimees Raivo Susi. Viimast hoitakse kinni Lefortovos, samas vanglas, kus oli Kohver. Susi vastu esitatud süüdistus on samuti karm – spionaaž.
Matteus vastas Lääne Elu küsimustele kirjalikult.
Signe Matteus, milliseid kohustusi toob Eesti peakonsulile kaasa ärimees Raivo Susi vahistamine Venemaal?
Anname Raivo Susile vajalikku konsulaarabi, sh jälgime, et tema vahi all hoidmise ajal ei rikutaks tema õigusi, teeme vanglakülastusi, vahendame suhtlust lähedastega.
Te saite teenetemärgi Eston Kohveri abistamise eest. Mitu korda te kohtusite vangistuse ajal Kohveriga?
Kohtusin Eston Kohveriga tema Venemaal kinnipidamise ajal 25 korral. Oli olukordi, kui näiteks kohtumiseks lubade andmisel tehti takistusi, tuli ette ebaviisakat käitumist. Kohtumiste juures viibisid alati FSB töötajad, samuti pidi kaasas olema tõlk, ainult nii saime vestelda eesti keeles. Eston Kohveri Eestisse naasmise nimel töötasid eri ametkonnad ning mitmed inimesed, kel igaühel oli oma roll. Minul oli oma kindel roll konsulina, külastada Eston Kohverit vanglas, vahendada suhtlust tema lähedaste ja Eestiga.
Te olete töötanud Londonis, praegu Moskvas. Kas te räägiks paarist-kolmest teie karjääri tähtsamast saavutusest! Kuhu edasi?
Ma olen välisministeeriumi teenistuses töötanud 20 aastat, olen töötanud meie esindustes Varssavis, New Yorgis, Londonis ja nüüd Moskvas. Olen enamalt jaolt tegev olnud konsulaarvallas nii Tallinnas kui ka saatkondades. Ma ei ole kunagi mõõtnud oma tööd saavutuste järgi. Aga väikesteks saavutusteks minule endale võib pidada kõiki neid kordi, kui olen saanud Eesti kodanikke välismaal väga keerulistes olukordades aidata, nende probleemidele lahenduse leida.
Raske on ennustada, millega ma pärast Moskvat tegelema hakkan. Moskvas on mul jäänud töötada veel poolteist aastat. Väga oluline on me töös paindlikkus, tugev närv ning valmidus kohaneda ja töötada uutes oludes ja võõrastes keskkondades. Usun, et see teebki diplomaadi töö huvitavaks – ettemääramatus, väljakutsed, nii ei teki rutiini.
Mida tähendab töötamine diplomaadina riigis, kes on okupeerinud Krimmi ja kes on (kui parafraseerida president Toomas Hendrik Ilvest) rikkunud kõiki rahvusvahelisi lepinguid, millel on seni püsinud Euroopa julgeolek?
Venemaal elamine ja töötamine on kindlasti erinev kui minu teistes lähetuspaikades. Siin riigis töötamisel on ehk rohkem väljakutseid kui mujal, kuid see teeb töö ka huvitavamaks. Moskvas töötamisel korvab teatud raskused kõrgekvaliteetne kunstielu: Moskvas on suurepärased teatrid, kontserdisaalid, arvukad muuseumid ja galeriid. Veedan päris palju vaba aega neis kohtades.
Kas Tallinnasse ordenile järele jäi tulemata töökohustuste pärast?
Ma olen väga tänulik sedavõrd kõrge tunnustuse eest ja mul on loomulikult kahju, et teenetemärkide üleandmise tseremooniast ei õnnestu mul osa võtta. Takistuseks sai paraku talvine viirus.
