Eesti maaomavalitsuste liit ei kooskõlasta rahandusministeeriumis koostatud kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimusi ning korda määravat eelnõud, teatas liidu esimees Kurmet Müürsepp.
Rahandusministeerium on ettevalmistanud vabariigi valitsuse määruse eelnõu „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ning kord“. Eesti maaomavalitsuste liit ei nõustu selles määruses haridustoetuse jaotamisel kasutatava koefitsiente sisaldava mudeliga ega kooskõlasta eelnõud.
„Selline mudel, mis on mõeldud vaid rahaliste vahendite jaotamiseks ei ole aktsepteeritav, sest on kaugenemine rahuldavalt toiminud ja varem kokku lepitud haridustoetuse mudelist, mis arvestas eelkõige kooliastme reaalset maksumust riikliku õppekava täitmiseks kooli- ja klassikomplekti põhiselt,“ kirjutas Müürsepp.
Maaomavalitsuste liidu hinnangul ei taga koefitsientidel põhinev arvestusmudel kohalikele omavalitsustele stabiilset haridussüsteemi rahastamist ja teeb tagasipöörde 2001. aastasse, mil riik andis kohalikele omavalitsustele üle õpetajate töötasu maksmise kohustuse. „Eriti vastuvõetamatu on see, et haridussüsteemi ei optimeerita mitte seadusega, määrates õpilaste arvu koolis, millisel juhul ja mahus riik toetab hariduse andmist omavalitsuses, vaid alama astme õigusaktiga luuakse rahalisele kokkuhoiule tuginev sunnivahend koolisüsteemi muutmiseks,“ selgitas Müürsepp.
Müürsepa sõnul sunnib pakutav mudel koolivõrku optimeerima selliselt, et põhi- ja keskhariduse kättesaadavus halveneb ja õpilase koolitee pikeneb, sest kodulähedase koolina saab omavalitsus juurde maksmata pidada vaid 3- või 6-klassilist põhikooli, mitte 9-klassilist nagu retooriliselt väidetakse. „On kahetsusväärne, et määruses ei arvestata tegelikku õpetaja ametikohtade vajadust ja kulutusi mahus, mis on vajalik riikliku õppekava täitmiseks ning sellega seatakse ohtu õpetuse kvaliteet,“ kirjutas maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp.