Kuula artiklit, 1 minutit ja 1 sekundit
0:00 / 1:1
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan
Eelmisel nädalal anti Läänemaale külmahoiatus. Milliste sõnadega on aga eestlased külma kirjeldanud?
Keeleteadlane Andrus Saareste on märkinud, kuidas eestlane „keele kaudu mõisteliselt analüüsib temperatuuri eri astmeid äärmise kuuma ja äärmise külma vahel”. Tema sõnul on eesti keeles suisa 23 soojusastet põletavast pakaseni, millega „vaevalt ükski teine keel võistelda suudab”.
Sõna „külm” on mõistagi eesti keeles liialt üldine olnud. Nii on kasutusel olnud näiteks „kärbas” (vali külm), „särkane” (väga külm), „hõru” (tugev külm).
Artikkel jätkub peale reklaami
Kullamaal on öeldud „lõkskülm”, mis viitab käredale külmale („Täna oli nii lõkskülm, et aiateibad paukusid”), kuid ka „lõksuv külm” – hambaid l
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
